Põlva kihlkund

Põlva kihlkund om kihlkund Võromaa põh'aosan. Põlva kihlkunnast hummogu poolõ jääs Räpinä kihlkund, lõuna poolõ Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkund, õdagu poolõ Kanepi ja Urvastõ kihlkund ni põh'a poolõ Tartomaa Võnnu kihlkund. Põlva kihlkunda jääs suurõmb jago Põlva ja Laheda vallast, Võro valla põh'apoolinõ jago, Lasva valla õdagupoolinõ jago, Moostõ valla lõunapoolinõ jago ni mõnõq küläq Veriora, Kanepi, Kõllõstõ ja Vahtsõ-Kuustõ vallast. Kihlkunna suurus om pia 603 km².

Põlva kihlkund om inämb ku 550 aastakka vana. Aoluupaprin nimmatas tedä edimäst kõrda 1452. aastagal.

Suurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Põlva liin om kihlkunna ja põrõhõlladsõ Põlva maakunna keskus.
Moostõ alõvik
Väimälä alõvik
Parksepä alõvik
Himmastõ külä
Kääpä külä
Vana-Koiola külä
Põlva kihlkunna külli nimekiri

Luudus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Põlva kihlkund om tasadsõ maa pääl. Es'ki kõgõ korgõmp kotus olõ-iq mägi, a hoobis üts nurm Kõllõstõ vallan Peräkülän, õkva vasta Kanepi kihlkunna piiri. Tol om korgust merepinnast 150 miitret.

Läbi kihlkunna juuskvaq küländ süväq ja lajaq oroq. Noist kõgõ suurõmbaq ommaq Ah'a jõõ ja Võhandu jõõ org. Ah'a jõõ viirde jääväq Tillõorg ja Taivaskuaq (korgõq liivakivi paeq). Vähämbäq oroq ommaq Orajõõl, Peri ujal ja Lutsu jõõl. Nuuq juuskvaq lõunõst põhja. Peri uja juusk Orajõkkõ, Orajõgi ja Lutsu jõgi Ah'a jõkkõ. Orajõõ veereh om ka kihlkunnakeskus Põlva. Põh'ast lõunõhe juusk Kariuja, miä lätt Võhandu jõkkõ.

Kihlkunna lõunõpiiri pääl ommaq suurõq Vagola ja Tamula järv, a üle kõgõ kihlkunna löüdüs viil hulka väikeisi järvi. Pardsi kandi järveq ommaq väega tummõ viiga. Ts'olgo kant om järvi poolõst väega rikas: Pikkjärv, Kõvvõrjärv, Mustjärv, Annõ järv, Pille järv, Karsna järv ja Lauga järv. Noist kõgõ suurõmb om Karsna järv (16,3 ha) ja kõgõ vähämb Annõ järv (0,5 ha). Mustjärv (6 ha) õkvalt keset Ts'olgo küllä om kihlkunna kõgõ süvemb - 29,7 miitret. Eestin ommaq tuust õnnõ kolm järve viil süvembäq. Suurõmbist järvist või viil nimmada Põlva järve (50 ha), Tilsi Pikkjärve (26,6 ha), Saarjärve (11,9 ha) ja Mooste järve (10,4 ha).

Maapõh'an löüdüs verevät liivakivvi, liiva, ruusa ja savvi. Joosun om puhast sinisavvi ja tuud om säält ka vällä kaivõt.

Aolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Muistinõ aig[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Muistidsõl aol võisõ Põlva kihlkund kuulu Ugandi maakunda. 13. aastagasaa alostusõn elli tan küländki pall'o rahvast. Kandsiq olliq Rosmal ja Kauksin. Arvatas, et tähtsämbäq kaubatiiq tast läbi lää-s egaq suurõmbit kaubitsõmis- vai käsitüükeskuisi olõ-s.

13.-15. aastagasada[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Edimädse sõakäügi Ugandihe teiq s'akslasõq 1208. aastagal. 1215 laastõdiq jälq taad maad ja peräst tuud ristiti Suurõst Imäjõõst lõuna puul elänüq inemiseq. 1224 luudi keriklik feodaalriik Tarto piiskopkund, kohe ala naas' Põlva kihlkund kuuluma. 13. ja 14. aastagasaal tapliq tankandin s'akslasõq ja vindläseq mitmit kõrdo. 1322. aastagast om teedüst Kiräpääle ehitet kõvast kandsist, mink peräst peeti mitmit tapõluisi 14. aastagasaal. Arvatas, et kandsi man oll' piiskopimõisa. Kihlkunda tunnõti sõs Kirapää vai Kirepi nime all.

16.-17. aastagasada[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Erämõisit oll' tankandin veidü. Suur osa maast ja talopoigõst püssü Tarto piiskopi käen, alludõn Kiräpää liinalõ.

1558 Liivi sõa alostusõn Tarto piiskopkund häösi ja ala läts Vinne võimo ala.
1582 Jam Zapolski vaihhõraho perrä läts' taa kant Poola-Leedu riigi ala. Põlva kihlkunna ala kuulu Kiräpää staarostkunda.
1600 sai Põlva ümbrüs rassõhõ kannahtaq Poola-Roodsi sõan.
1601 olliq tan nälähädä ja katsk, minkperäst kuuliq inämb ku poolõq inemiseq.
1625 läts' taa kant Roodsi võimo ala. Põlva kerkokihlkund jäi pia poolõ vähämbäs, ku tuu tükest tetti Räpinä ja Kanepi kihlkunnaq.
1688 luudi Põlva kihlkunna edimäne talorahvakuul - Põlva köstrikuul - Mamastõ külän Köstremäel.

18.-19. aastagasada[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Põh'asõan läts' taa kant 1704. a. Vinne võimo ala. 1710-1711 oll' katsk. 1766 luudi külä- vai mõisakooliq Himmastõn, Adistõn, Koiolan, Mõtstõn, Moostõn, Karilatsin, Kährin, Tännässilmän, Varbusõl, Kioman, Joosun, Raistõn, Navil. 1784 tetti Põlva kihlkunna lõunapiiri pääle Võro liin ja luudi Võro maakund, kohe üten Põlva kihlkunnagaq naas' kuuluma 8 kihlkunda.

1822 and' kerkoopõtaja Schwartzi Johann Georg Põlva kihlkunna talorahvalõ priinimeq. Noidõ hulgan olliq näütüses Hurt, Usin, Suur, Pikk, Kink, Kure, Semm, Sokk, Nilbe, Põvvat, Lepp, Piho, Luts, Hiir, Kurvits, Kahre, Kanarik, Kirber, Turi, Vill. 1833 kõrraldõdiq Põlva köstrikuul ümbre Põlva poissõ kihlkunnakoolis. 1840 asot' Schwartz Põlvan Eesti edimädse karskusseldsi. 1850 ehitediq valmis Kähri Pääingli Miikaeli Õigõusu kerik. Tuu kerko man naas' 1851 tüüle vinne õigõusu kihlkunnakuul.

Talla naati perises ostma 1846, tuu sai huugu mano 1860. aastagil, ku talopujaq naksiq linakasutamisegaq rahha tiinmä. Vällä rännäti 1855-59 ja 1908-09 Samaara kubõrmango, Vologdahe ja Tsiberihe. Pääle 1866. aastaga vallareformi oll' kihlkunnan 15 valda: Joosu, Kiuma, Kähri, Mooste, Partsi, Peri, Pragi (Aleksandri), Saarjärve, Tilsi, Timo, Vana-Koiola (Koiola), Varbusõ, Vahtsõ-Koiola, Võro ja Väimälä vald. Ildampa (nt. 1892 ja 1917) panti noid valdo umavaihõl kokko ja näid jäi veidembäs.

1897-1916 oll' Põlva ligidäl Puuril Võro kreisi kurttummõ kuul.

20. aastagasada[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

20. aastagasaa alostusõn oll' kihlkunnan 21 mõisat: 14 perismõisat, 4 riigimõisat, 2 kõrvalmõisat ja 1 kerkomõisa. Pääle tuu oll' viil 13 kar'amõisat.

1928. aastagal panti kihlkunnakeskustõ Põlvahe pistü Vabahussõa mälehtüssammas.

Kihlkunna mõisaq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

20. aastagasaa algusõn Põlva kihlkunnan olnuq mõisaq. Vällä ommaq jätet kar'amõisaq.

Kiil, kultuur ja haridus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kiil[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Põlva kihlkunnan kõnõldas päämädselt hummogu-võro kiilt, tuu om küländ üttemuudu Räpinä kihlkunna keelega. Peräsilbin om hariligult o (mitte u): talo, kodo, käro, tego, pido. Sisenütlejä käänüsse lõpp või ollaq nii h ku n: kotoh vai koton, mõtsah vai mõtsan, käeh vai käen. Minnevao mitmusõn üteldäs hariligult: nimäq ollivaq, käveväq, kaivaq, teiväq. Sõna lõpon vai inne k-d om sakõstõ h: hamõh, terveh, tereh, palohk, molohk, vikaht. Räpinä kihlkunnast vai Põlva kihlkunna põh'ajaost perit inemise või ärq tundaq tuu perrä, ku tä ütles: tä sööse, joosõ, veese, toosõ, käüse, aasõ, jääse. Muial Võromaal üteldäs tä süü, juu, vii, tuu, käü, aja, jääs.

Sõnno nimekirän, midä om üles kirotõt õnnõ Põlva kihlkunnast, om umbõs 700 sõnna. Sinnäq kuulussõq näütüses sõnaq jommõlinõ, jurnama, kakõrus, krobahtuma, kõrvitsikku, kügärootsakala, meelevallatu, pidejih jne.

Üts näütüs Põlva kihlkunna keelest. Innevanast iks ollegi elo väega rassõ. Pall'o sõto oll', sõaq riisõvaq ja tapivaq inemisekeisi ja palotivaq külli. Soiõ ja mõtsu seehn olnuvaq sõatarõq, kohe saanuq paossihe minnäq, ku hädä suurõs lätse. A alati jõvva-as ärq paedaq. Ku sõal oll' kõik äräq lahutu ja puhtas rüüstedüq, sõs tullivaq vinne sissiq, kasõvaq perägi ärq.

Sissiq pannivaq hindä parki, tullivaq suurõ kisa ja kärägaq. Inemiseq pagõsivaq küläst mõtsu vai kohe saivaq. Kõigil oll' jo teedäq, et kes sisse kätte jääse, tuu maaha tapõtas. Vanast olnuvaq säärtseq ah'otagotsõq, kohe inemine mahtu, kutsutu virusts'oroq. Ahokütjä jäänüq pagõmisõga ildas, karanuq ruttu virusts'orro pakku, käknüq hindä ärq. Käküssist salahuisi vaht'nuq, mis sissiq tegeväq. Ah'oh puuq palanuq, sissiq joosnuvaq tulõ paistõlõ hinnäst lämmistämmä. Mõnõq kisknuvaq hindä paljas, et lämmi parembahe mano saasõ. Naistõrahvast olnuq inämp ku meesterahvast. Mõnijago lämmistänüq hinnäst tulõ paistõl, mõnijago söönüväq. Sis lännüväq küllä müüdä riisma ja saaki saama.

Ku tarõh kõik vagatsõs jäije, sõs hiile ah'okütjä soejulgusi virusts'orost vällä ja kaijõ kuis salamahtu tõistõ mano mõtsa sai lipsata ja tiidmist viiäq. Sõs külärahvas pidänüväq nõo kokko, mis kutsmada külälistega ette võttaq. Kisknuvaq noorõq kõivoq kõgõ juurõga maast üles, laas'nuvaq haroq ja ossaq mant äräq ja tennüväq säärtseq kooloperäq, et ku matsu annat, sõs um vaimlanõ kooluq. Noidõ kooloperriga tapnuvaq nimäq üüse magamise päält kõik nuuq sissiq äräq. Saanuq pall'o sisse hukka. Hää, et mõtsah nuuri kõiva jakku. (Kõnõlnuq Rammo Ann Adistõ küläst, sündünüq 1864. Jutt om perit raamadust "Võru keel".)

Kooliq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Põlva kihlkunnan om (2006. a. saisogaq) 16 kuuli: 3 keskkuuli, 5 põhikuuli, 3 algkuuli, 1 erivajaduisiga latsi kuul, 1 kutsõkuul ja 3 huvikuuli.

Põlva kihlkunna kuulõ nimekiri

Latsiaiaq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kultuuriasotusõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Sport[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Põlva käsipallimiiskund "Serviti" om üts Eesti kõvõmbit.

Majandus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Põlva kihlkunnan tegeldäs põhilidsõlt põllumajandusõgaq.

Kuulsambaq inemiseq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Hurda Jakob - rahvaluulõ- ja keeletiidläne, ütiskunnategeläne. Perit Himmastõst.
Wrangelli Ferdinand - meresõitja ja maiõuurja. Latsõpõlvõn elli Joosu mõisan.
Kõivo Madis - füüsik ja kiränik. Imä oll' perit Tännässilmäst.
Põdra Ernst - sõaväeläne, kindralmajor. Sündü Aleksandri vallan.
Teppo August - lõõtspillimeistre. Elli Loosu külän.