Põlva Vabahussõa mälehtüssammas

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search
Põlva Vabahussõa mälehtüssammas

Põlva Vabahussõa mälehtüssammas om mälehtüssammas, minka om pistü pandnu Põlva kihlkunna rahvas Vabahussõan ja Edimädsen ilmasõan hukka saanuisilõ uma kihlkunna sõamehile. Sammas om Põlva keskliinan kerigu värehti kõrval.

Põlva vabahussamba edeküle pääl om kolm plaati. Kõgõ ülemäne om kõgõ vähämb ja tuu pääl ommaq aastagaarvoq 1918 ja 1920. Tuust allpuul om suurõmb plaat, kon om pääl kiri "VABADUSE EEST LANGENUILE / PÕLWA KIHELKOND". Viil allpuul om kolmas plaat, kon pääl om kats sõamiist. Katõl puul samba külgi pääl ommaq plaadiq, kon ommaq üles loetuq Edimädsen ilmasõan ja Vabahussõan hukkasaanuq Põlva kihlkunnast perit sõamiheq.

Edimädse Vabahussamba nukakivi panti 3. rehekuu pääväl 1926. Sammast naati tegemä A. Elleri projekti perrä. Ehitämine anti Räpinä kivitüüstürile "P. Kirotosk ja Pojad", pronksplaadiq valõti Tarton "Teguri" vabrikun.

Vabahussammas tetti vallalõ 29. hainakuu pääväl 1928. Samba tegemine läts' masma 3939 kruuni ja 20 senti.

1946. aastagal lahoti sammas ärq. Kõnõldas, et Põlvast samba lahkjit es löüdäq, tuuperäst tuudi Võrolt sõamiheq. Nuuq olõ-s kah kuigi truksaq. Samba kõrvalõ kaivõti mulk nink sammas kukati sinnäq sisse. Samba kotusõ pääle tetti tandsupõrmand ja ildampa bussijaam.

Ku vinne ao lõpon naksiq puhkma vahtsõq tuulõq, võtt' Karialtsi Muinsuskaitsõ Klubi ette samba kõrdategemise. Suurõmbaq tüüq tettiväq Põlva MEKi ja TREVi abiga. Kruutusõ ja Kärsä EÜE-rühmäq kah avitiq. Bareljeefiq tekk' Kulla Ilme.

Sammas tetti vahtsõst vallalõ 29 hainakuu pääväl 1989. S'ookõrd läts' sammas masma 13239 ruublit ja 17 kopkat.


Vabahussamba vallalõtegemine 29. hainakuu pääväl 1928[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Pidolik päiv naas' pääle kellä 10 aigu hummogu vaimuligu tallitusõga kerigun, peräst midä tull' mälehtüssamba vallalõtegemine kell 12 nink paraat. Samba vallalõtegemisest võtiq ossa sõakooli miheq, kiä tulliq jalaga marsil üle Võro ja Vana-Koiola nink jovviq õdagus Põlvahe. Ilm ollõv olnuq väega illos. Mälehtüssamba komitee päämiis hr. Jänes pidi rahvalõ lühkese kõnnõ ja pallõl' vabariigi valitsusõ puult saadõt kolonel Trossi sammas vallalõ tetäq. Koiola valla puult ütel' sõna Mamastõ miis Piho Jaan. Sõakuul oll' rivvi säätünü sambast hummogu puul. Samba pühits' edimält op. J. C. Schwartz nink sõs Kärsä Õigõusu priistre Anderson. Pärgi panniq: vabariigi valitsuseõ ja sõaministre nimel kolonel Tross, Võro maavalitsusõ puult hr. Mägi, Kaitsõliit, Väimälä põllutüükuul ja tõsõq. Peräst tuud tull' sõakooli, paigapäälitse kaitsõliido ja pritsimiihi paraat. Kellä 3 aigu oll' leeritarõn kutsut küläliisile pidosüük, kon peeti rida kõnnit. Õdagu kell 9 alost' Põlva seltsimajan pido. Tõisi hulgan ast' üles Viini Ülikooli üliopilanõ Pikä Voldemar. Õhdagu sissetulõk läts' samba kulutuisi puudu jäänüq osa katmisõs.

Vabahussamba vallalõtegemine 29. hainakuu pääväl 1989[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Päivä alost' kell 10 Põlva Kihlkunna Eesti Kodanikõ Komitee, kiä kõgõ päävä joosul pand' kirja Eesti Vabariigi kodanikkõ. Tuul pääväl panti kirja 1200 kodanikku.

Inne vallalõtegemistseremooniat oll' pidolik jumalateenistüs. Kerik oll' rahvast täüs.

Rahvuslipuq iin tulliq Vabahussamba jalamilõ Vabadussõa veteräniq Paatsi Daniel, Kiristaja August, Olessoni August, Plaksi Saamuel nink neli Võro praavuskkunna opõtajat. Edimält kõnõl' Karilatsi Muinsuskaitsõ Klubi päämiis Reimeri Andres. Sõs vabastasiq vabahussõan käünüq mälehtüsmärgi kattõst. Vaimulikuq - abipraavusk Põdra Andres Räpinäst, Peikeri Raimund Kanepist, Jürjo Villu Urvastõst ja Lillemäe Georg Põlvast - veiq läbi pühitsemisteenistüse. Kõnõliq Amori Malle maavalitsusõ nimel, Võromaa Muinsuskaitsõ klubi päämiis Raudvasara Valdur, Eesti Rahvusliku Sõltumatusõ Partei Põlva osakunna liigõ Tensi Tiit, Rahvarindõ volikogo liigõq Urgandi Virve jt. Sambaehitäjile jagiq kingitüisi Taivaskua kolhoosi päämiis Tobrelutsu Jaan, E. Vilde nim. kolhoosi päämiis Grigorovitsi Arvo, Põlva kolhoosi asõesimiis Marani Alar ja Põlva TREVi juhataja Uibo Elmo.

Muuusigat teiq mõtsamiihi kuur “Forestalia” nink kolhoosi “Koit” ja Põlva alõvi puhkpilliorkestriq.

Peräst oll' pidolik õdagusüük Põlva restoraanin.

Pildiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kaeq viil[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Välislink[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]