Võro

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search
Võro

Võro liin Tamula päält kaiaq
Võro liin Tamula päält kaiaq
Võro liina lipp Võro liina vapp
Võro liina lipp Võro liina vapp

Kihlkunnaq: Põlva ja Rõugõ kihlkund
Suurus: 13,2 km²
Elänikke: 14 356 (31.12.2006)

koordinaadiq: 57°51′ N 26°60′ E
Võro
Voromaa kihlkunnaq.jpg
Kon Võro Võromaal om
Võro liina tunnuslausõq avaligu reklaamplakadi pääl


Võro liin om Võromaa ja põrõhõlladsõ Võro maakunna valitsus- ja majanduskeskus, tä om ehitet Põlva kihlkunna ja Rõugõ kihlkunna piiri pääle. Liinast lätt läbi Peterburi-Pihkva-Riia raudtii ja Talliin-Tarto-Võro-Luhamaa suurtii.

Võro liin om Otõmpää korgustigu ja Haani korgustigu vaihõlõ jäävän mandriijä sulamisõ vessi uuratõdun Võro-Harglõ oron. Liina sisse jääs kolm ilosat järve - Tamula järv, Kubija järv ja Kubija Veskijärv. Põh'akaarõst piird liina Võhandu jõgi.

Võro liinan eläs 15 000 inemist ja liina pindala om 13,2 km². Võro tunnuslausõq om "Üts ummamuudu liin".

Aolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Võro liin (s'aksa keeli Werro) om uma nime saanuq Võro mõisa perrä. Tuu sai uma nime ummakõrda Võro uja perrä, midä põrõhõlla kutsutas Korõli ujas.

Ku 18. aastagasaa lõpon otsustõdiq, et tulõ luvvaq vahtsõnõ kreis (maakund), sõs edimält taheti kreisiliin tetäq Vanna-Koiolahe. A kindralkupõrnaatri Browne'i George'i ja Võro mõisnigu Mengdeni tsuskmisõ pääle anti 8. põimukuu pääväl 1784 vällä kõrraldus tuvvaq vahtsõ maakunna kohtoasotusõq, rentmeistre ja politseimeistre Vanast-Koiolast, kohe nä olliq joba joudnuq minnäq, Võro mõisahe, et tetäq sinnäq vahtsõnõ liin. Liina oll' vaja inemiisi ja tuuperäst oll' 3. põimukuu pääväl vällä käüd plaan, kuis säädäq vahtsõ liina piiriq, maatüküq ja edimäidsile inemiisile antavaq kergendüseq. Plaanin oll' niguq Vanan-Koiolangi vällä jakaq edimält 40 maatükkü ehitüse jaos. Nöörimaa kotusõ päält taheti õgalõütele andaq ka ütessä vakamaad põllu- ja hainamaas. Viil taheti jakaq maatüküq ka 32 käsitüüliisele, 6 kaupmehele, aptekrilõ ja kõrtsmikulõ.[1]

Võro liina alostamisõ kuupääväs loetas 1784. aastaga 21. põimukuu päivä, ku Riia kindralkupõrnaatri Browne'i George kirot' ala dekreedile liina kotusõ ja nime paikapandmisõst.

Võro liina edimäne kodanik-elänik oll' Narvast tulnuq kaupmiis Smirnovi Piitre[2]. Timä perrel jäi Narvan uma äri edendämises ruumi veitüs ja tuuperäst tä kirotki 17. piimäkuu pääväl 1784 (ku Võro liina viil es olõki) avaldusõ, et saiaq üts maatükk Eesti liinan. Nii tälle tuu maatükk vahtsõhe liina antigi.

  • 1789 alost' tüüd Võro kõgõ vanõmb tüüstüs - savikivve vabrik. Savikivve läts' vaja vahtsidõ huunidõ ehitämises.
  • 1820 sai Võro uma postijaama.
  • 1864 oll' võrol säitsme tüülisega nahavabrik, kolmõ tüülisega ollõvabrik ja lubjavabrik.
  • 1872 saadõti Tartost Võrolõ edimäne telegramm.
  • 1889 peeti edimäne telehvonikõnõlus Tarto ja Võro vaihõl.
  • 1889 ehitedi Pihkva-Riia raudtii, Võrost sai raudtiiliin.
  • 1. radokuu pääväl 1919 vabast' Talliina 1. kaitsõpataljon Võro liina verevide käest. Tuud päivä tähüstediq edimädse Eesti Vabariigi aigo pidolidsõlt: lüüdi kerkokelli, ehiti majjo riigilippõga, peeti paraatõ.[3]
  • 31. lehekuu pääväl 2008 peeti Kubija laululaval edimäne võrokeeline laulupido Uma Pido.

Majandus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Haridus ja kultuurielo[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tiidüsasotusõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Võro Instituut om 1995. aastagal Kultuuriministeeriümi mano luud tiidüsasotus. Instituudi tüüq ja tegemiseq pututasõq päämidselt aoluulist Võromaad ja nuuq piät avitama võrokõisil alalõ hoitaq umma kiilt ja esiqumatsit kombit.

Kooliq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Võro liinan om (2006. a. saisoga) 8 kuuli: 4 keskkuuli, 2 põhikuuli ja 2 huvikuuli.

Võro liina kuulõ nimekiri

Latsiaiaq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Võro liinan om mitu eestikeelist latsiaida, a olõ-i seeniq üttegi võrokeelist.

Võro Instituudi majan käü 2009. aastaga sügüsest kuun võrokeeline keelepesä.

Kultuuriasotusõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kultuuriüritüseq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Sport[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Võro liinast om peri tunnõtuid sportlaisi, näütüses olümpiavõitja Noolõ Erki.

Midä kaiaq tasos[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Võre Apostlik Õigõuso kerik

Kuulsambaq inemiseq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Välislingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. Ruusmaa Arthur, "Võro liina edimäne kodanik". Uma Leht nr. 259, 12.06.2012.
  2. Ruusmaa Arthur, "Võro liina edimäne kodanik". Uma Leht nr. 259, 12.06.2012.
  3. Ruusmaa Arthur, "1.02.1919 - Võro vabastamispäiv". Uma Leht nr. 250, 7.02.2012.


Võromaa umaval'tsusõq

Antsla vald - Haani vald - Kanepi vald - Karula vald - Kõllõstõ vald - Laheda vald - Lasva vald - Miiksi vald - Miss'o vald - Moostõ vald - Mõnistõ vald - Orava vald - Põlva liin - Põlva vald - Rõugõ vald - Räpinä vald - Sõmmõrpalo vald - Taheva vald - Urvastõ vald - Vahtsõliina vald - Valgjärve vald - Varstu vald - Veriora vald - Võro liin - Võro vald


Eesti liinaq

Abja-Paluoja | Antsla | Elvä | Haapsalu | Jõgõva | Jõhvi | Kallastõ | Karksi-Nuia | Kehrä | Keilä | Kilingi-Nõmmõ | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kurõssaarõ | Kärdlä | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvii | Mõisakülä | Narva | Narva-Jõõsuu | Otõmpää | Paidõ | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärno | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpinä | Sauõ | Sillamäe | Sindi | Suurõ-Jaani | Talliin | Tamsalu | Tapa | Tarto | Tõrva | Türi | Valga | Viländi | Võhma | Võro