Võrokõsõq
Võrokõsõq ommaq Vana-Võromaa põlidsõq eläniguq, õdagumeresoomõ rahvas, kedä või pitäq eestläisi allrahvusõs vai subnatsioonis. Võrokõisi hindäpidämise põhilidsõs alossõs om võro kiil. Võro kiilt mõist päält 70 000 inemise (73 340[1]).
Näid peetäs õkvaütlejis ja usaldajis ni põh'aeestläisist tsärrembis. Häste om teedäq võrokõisi külälislahkus. Võro maarahvas rehkendäs viil küländ pall'o külärahva arvamisõ ja kombidõga. Külin om alalõ vanno kombit, Võromaalt om üles kirotõt pall'o rahvalaulõ ja -juttõ.
1990ndist aastist om võro kiilt ja kultuuri seenitsest inämb tähtsäs pidämä ja edendämä naat, säälhulgan om luud küländ kõrralik hulk võrokeelist kirändüst. Riigi tiidüs- ja arõndusasotus, mink põhitüüs om võro keele ja kultuuri uurminõ ja edendämine, om Võro Instituut, mis tettü 1995. aastagal.
2023. aastaga 22. mahlakuu pääväl kutsuti kokko Võrokõisi Kongress, miä võtsõ vasta kolm otsust - keele otsus, keskkunna otsus ja hindämäärämise otsus, miä kuulut, et võrokõsõq ommaq Eesti põlinõ rahvas kuunkõlan dokumentega nigu ÜRO põlitsidõ rahvidõ õiguisi kuulutaminõ (13.09.2007); Riikevaihõlidsõ Tüü-ütisüse (ILO) põlitsidõ rahvidõ ja hõimorahvidõ lepe’ nr 169 (27.06.1989) ja Euruupa Parlamendi otsus maailma põlitsidõ rahvidõ õiguisi rikmisõ, säälhulgan maaär’võtmisõ kotsilõ (03.07.2018).[2]
Kirändüs
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Külli Eichenbaum, Karl Pajusalu (2001): Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. – Keel ja Kirjandus nr 7, lk 483-489.
- Kaido Kama (2005): Võru asi. – Vikerkaar 7–8, lk. 115–123.
- Kaido Kama (1990): Võrokese ja tõse soomeugrilase. – Kaika Suvõülikuul Kaikal. Tartu, lk 7–11.
- Aune Valk (2000): Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk 39–56). Võro Instituut'. Võro.