Eesti

Eesti Vabariik

Eesti lipp Eesti vapp'
Riigi tunnuslausõq: olõ-i
Riigikiil'	eesti kiil
Pääliin	Talliin
president	Karisõ Alar
Pääministri	Kalda Kaja
Suurus  - Kokko  - % vett	maailma maiõ hulgan 129 45 339 km² 2339
Rahva hulk  - Kokko (2005)  - Tihehüs	maailma maiõ hulgan 148. 1 331 796 30,6/km²
Hindäperi 24. radokuu päiv 1918	20. põimukuu päiv 1991
Raha	õuro
Aovüü  - suvõaig	Hummogu-Õuruupa aig UTC+02:00 (EET) Hummogu-Õuruupa suvõaig UTC+03:00 (EET)
Riigihümn'	Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
Internetitunnus	.ee
Telefonikuud'	+372

Eesti 2021

Eesti Vabariik om väiku riik Õuruupan, mink ümbre om õdagu ja põh'a puul Õdagumeri (põh'an Soomõ laht'), lõunõ puul Läti ja hummogu puul Vinnemaa. Mereveere pikkus om 3794 km. Maapiiri pikkus om 633 km, säälhulgan 339 km Lätiga ja 294 km Vinnemaaga.

Eesti pindala om täämbädsel pääväl 45,226 km², inne tõist ilmasõta oll' tuu põrõhõlladsõst suurõmb.

Eesti kõgõ suurõmb liin om pääliin Talliin. 1,3 mill'oni inemisegaq om Eesti üts vähämbit Õuruupa Liido riike.

Eesti oll' 22. süküskuu pääväst 1921 Rahvidõ Liido liigõq ja kuulus põrõhõllaq 17. süküskuu päävast 1991 Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuuni ja OSCE-he, 13. märtekuu pääväst 1999 WTO-ho, 29. urbõkuu pääväst 2004 NATO-htõ, 1. lehekuu pääväst 2004 Õuruupa Liito, 21. joulukuu pääväst 2007 Schengeni ruumi, 9. joulukuu pääväst 2010 OECD-he ja 1. vahtsõaastakuu pääväst 2011 õurotsuuni. Eesti om alaq kirotanuq Kyōto protokollilõ ja Pariisi kliimaprotokollilõ.

Eestin eläseq inämbältjaolt eestläseq (68,7%), kõgõ suurõmb vähämbüsrahvus ommaq vindläseq (25,1%).

Nimi

Nimme Estonia köüdetäs vanno aestidõ nimega, kedä edimäst kõrda mainits Rooma aoluulanõ Tacitus umbõs aastagal 98 uman raamatun "Germania" kujol Aestiorum gentes, Aestii, ildampa om taad nimme kirotõt Hestis (Cassiodorus, 523–526), Aesti (Jordanis, 551), Aisti (Einhard, 830), Esto, Estum (Wulfstan, 887), Iste (Widsith, 10. saj). Aestõ peetäs inämbältjaolt baltlaisis (kiä es kõnõlõq õdagumeresoomõ kiilt) vai hoobis preisläisi hõimos, selle et seletüseq näide kotsilõ pandvaq nää põrõhõlladsõ Kaliningradi piirkunda. Viil om arvat, et aestiq olliq kõik rahvaq Õdagumerest hummogu poolõ, selle et nime ütes alusõs om peet germaani tüvve ost- (öst-, est-), miä tähendäs hummogut, päävä nõsõmisõ puult. Ao joosul võisõ nime tähendüs kitsembas muutudaq ja jäiäq lõpus tähendämä õnnõ põrõhõlladsõ Eesti alla ja taa kandi inemiisi.

Niimuudu märgeq skandinaavlasõq, kiä ummi saagadõ seen (kirjä pant 13. aastagasaast alatõn, aq kõnõlõsõq 1. aastagatuhandsõ keskpaigast) kirodiq Aistland (Gutasaga) ja Eistland (Ynglingrite saaga, Saaga Harald Kaunishiusõst, Olaf Trygvessoni saaga, Saaga Olaf Pühäst, Svirrerasaaga, Örvar-Oddri saaga). 11. aastagasaa Roodsi ruunikivi pääl om kirän i estlatum, "Eesti maiõ pääl". Skandinaavlaisilt lätś taa nimi edesi alambs'aksa (Ehstland) ja ladina kiilde (Estonia, Hestonia)

Inne Nõvvokogoliido okupatsiooni pruugiti nimme kirotamisõl ka kujjo Eesti Wabariik.

Lätläseq ütleseq Eesti kotsalõ Igaunija vana Ugandi muinasmaakunna perrä, suumlasõq ütleseq Viromaa maakunna perrä Viro.

Aolugu

Eesti Vabariik kuulutõdi vällä 23. radokuu pääväl 1918 Pärnon ja 24. radokuu pääväl Talliinan. Aastagil 1918-1920 pidi Eesti Vabahussõta uma riigi püsümäjäämise iist Vinne inämbläisi ja batis'akslaisi vasta.

Kavvõmban aoluun oll' seo ilma ao Eesti üts osa Liivimaast ja kuulu jaoldõ vai tävveligult S'aksa, Roodsi, Vinne, Taani ja Poola alaq.

Poliitiga

Eesti põhisäädüse perrä om Eesti esiqsaisva ja hindäperi demokraatlik vabariik, kon kõgõ korgõmba riigivõimu kandja om rahvas. Kõgõ korgõmbat riigivõimu tege teos rahva helüõiguslikõ kundlaisildõ Riigikogo valimisõ ja rahvahääletämisega.

Eesti Vabariik om Õuruupa Liidon, Schangeni ruumin ja õurotsoonin, miä tähendäs, et Eesti Vabariik om tiidsä umast hindäperi olõmisõst osa ärq andnuq, näütüses uma raha, ja peri täütmä Õuruupa Liido õigusnormõ. Riigikohtu seletämse perrä om Õuruupa Liido õigus Eesti jaos kõgõ suurõmb, Eesti põhisäädüsest saa täütä tuud ossa, minkaq Õuruupa Liido normiq kuunkõlan ommaq vai tuud, midä Õuruupa Liido õigus ei kõrraldaq. Et Eesti om Õuruupa Liidon, ommaq kõik Eesti Vabariigi kundlasõq õkva ka Õuruupa Liido kundlasõq.

Võimõ erälehoitmisõ mõttõ perrä ommaq säädüseandja võim, täüdeviijä võim ja kohtuvõim ütstõõsõ tasakaalustamisõs.

Eesti om parlamentaarnõ vabariik, kon säädüseandjat võimu tege teos parlament Riigikogo, minkal om 101 liigõt. Riigikogo liikmõq valitas nelläs aastagas. Riigikogo vali egä 5 aastaga takast presidendi.

Võim om jaet kolmõs haros:

• Säädüseandja võim: Riigikogo võtt vasta säädüisi ja otsussit, kuulutas presidendi ettepanõkiga vällä sõasaisosõrra, miihi püssä ala tuumisõ ja lakja saatmisõ, võtt vasta riigi rahaplaani, astus Eesti rahva, riikevaiõliidsi ettevõttidõ ja tõisi riike ette avalduisi ja deklaratsioonõga ja aja kõrda muid riigielo küsümüisi.
• Täüdeviijä võim: Vabariigi Valitus vii täüde riigi sise- ja välläpoliitikat, juhatas valitsusasutuisi tegemiisi, kõrraldas säädüisi, Riigikogo otsustõ ja presidente aktõ täütmist ni and säädüse perrä ja täütmises määrüisi ja kõrralduisi.
• Kohtuvõim: I astmõ kohtuq ommaq maakohtuq ja tallituskohtuq, II astmõ kohtuq ommaq ringkunnakohtuq ja III astmõ kohus om Riigikohus, miä kaes kassatsiooniga läbi kohtulahendiid, parandas kohtuviko ja täüt põhisäädüse jerelevalvõt. Riigikohtun om 19 kohtunikku. Riigikogtu edimehe nimmas perlament presidendi ettepanõkiga.

President om Eesti riigipää. President om Eesri riigikaitsmisõ kõgõ korgõmb juht ja tä kuulutas Eesti vasta suunat sõalidsõ opõratsiooni kõrral vällä sõasaisokõrra ja miisi püssä ala kutsmisõ. President om Eesti edüstäjä rahvidõvaihõlidsõn läbikäümisen, tä kuulutas vällä Riigikogo valimidsõq, and vällä säädüisi ja algatas põhisäädüse miitmist. President nimmas Riigikohtu ettepanõkil ammõtihe kohtuniguq, nimmas ja tege vallalõ valitsusõ ja kaitsõväe juhataja ettepanõkiga ammõtist kaitseväe juhtkunna, and riiklikke avvutasosot, sõaväeliisi ja diplomaatilisi avvuastmiid ni nimmas ammõtihe kaitsõväe ülembäjuhataja.

Luudus

Eestit mõotas parravüü huuaolinõ kliima. Tuu tähendäs, et tan om selgehe neli aastagaaigo: suvi, talv, kevväi, süküs. Eesti keskmäne korgus on 50 meetrit merepinnast ja kõgõ korgõmb kotus om Suur Munamägi Võromaal Haanin 317,4 miitrit üle merepinna.

• 
• 
• 
• 
• 
• 

Valitsõmisjaotus

Eesti jagonõminõ valitsõmisütsüisis

Eesti Vabariik om jaet 15 maakunnas. Maakunnaq ommaq jaeduq vallos ja liinos, miä ommaq paigapäälidse umavalitsusõ ütsüseq.

Eesti valitsõmisjaotus om tegünüq aastagasato joosul ja tuud om vajahusõ perrä ao joosul muudõt. Suurõb jago põrõhõllõdsist maakunnist olliq olõman joba 18. aastagasaal. 20. aastagasaa edimädsel poolõl tetti kats vahtsõt maakunda: Valgamaa ja Petserimaa. Eesti oll' inne tõist ilmasõta jaet 11 maakunnas: Lääne-, Harju-, Järva-, Viro-, Pärno-, Villändi-, Tarto-, Valga-, Võro-, Petseri ja Saarõmaas. Tõõsõq, nigu Hiiumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa ja Raplamaa ommaq tettüq ildampa tõisi maakundi lõikõn.

Päält Eesti Vabariigi luumist 1918. aastagal säädüq vallaq Eesti tähtsämbis valitsõmisütsüisis. Varrampa olliq päämädsis ütsüisis aastagasato joosul säädünüq kihlkunnaq. Valloga panti kokko ka mõisamaaq, miä innembi sinnäq es kuuluq. Tuust aost saadik om valdo kõrrast veidembäs jäänüq. 1939. aastagal tetti 248 vahtsõt valda. 2017. aastaga lõpuniq oll' egän maakunnan maavalitsus, midä juhti maavanõmb, kiä oll' paiga pääl riigi puult. Valitsus pand' maavanõmbaq ammõtihe viies aastagas.

Valdo ja liino iistsaisus om volikogo, miä valitas võrdõlisõ valimissüseetmiga nelläs aastagas. Volikogo suurus olõnõs valla vai liina inemiisi arvust. Umavalitsuisi täüdesaatja organ om valla- vai liinavalitsus. Vallaq ja liinaq võivaq ütiste huvvõ kaitsmisõs ja täütmises tetä liite.

Majandus

Eesti raha om õuro.

Rahvastik

2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Eesti elänikkunnast eestläisi 69,72%, vindläisi 25,2%, ukrainlaisi 1,74%, valgõvindläisi 0,97%, suumlaisi 0,59%, tatarlaisi 0,15%, juutõ 0,15%, lätläisi 0,14%, leedulaisi 0,13% nink poolakõisi 0,13%.

Kultuur

Seto

Kõgõ vanõmbaq kultuurinättüseq Eesti maa pääl ommaq Pullist ja Kundast lövvet Kunda kultuuri välläkaibmisõl lövvedüq as'aq.

Lõunõ-Eestin, esiqerälidselt Mulgimaal, jäieq mitmõq vanaperälidseq kultuurinättüseq kõgõ kavvõmbas alalõ. Eesti rahvakultuuri saisukotusõst ommaq kõgõ kavvõmb pia tervel maal olnuq vana rahvalaul (vai leelo), rehetarõ, rüäleib, pulma- ni joulukombõq ja hingiaig.

Eesti kultuuriga ommaq köüdet ka baltis'akslaisi, setokõisi, rannaruutslaisi ja vinne vanausuliisi kultuur.

Seo ilma ao kultuur

Seo ilma aigu ommaq eesti kultuuri umaq jäleq jätnüq kipõ tehniga edesiminek ja massikultuur. Säälsaman peetäs ka vanna rahvakultuuri tähtsäs, Eestin om kümnit tuhandit rahvakultuuriga köüdetüid inemiisi, lauldas vanno laulõ, mängitas pille, tetäs kasitüüd.

Maalikunstin ommaq tunnõt Kasõ Alice, Mäetammõ Marko, Navitrolla ja Ole Kaido, graafikan Alligu Peeter. 1992. aastagal luudi Seo ilma ao kunsti Eesti Keskus, 2006. aastagal Kumu kunstimuusõum.

Filmikunstin ommaq tunnõt Iho Arvo, Nügase Elmo, Rao Ilmar, Õunpuu Veiko.

Seo ilma kirändüsen ommaq teedäq Kivirähä Andrus, Hargla Indrek ja Õnnõpalu Tõnu. Luulõtajist ommaq tunnõt Contra, Ehini Kristiina, Kivisildnik, Rooste Jürgen, Wimberg jmt.