Ukraina

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Україна
Ukrayina
Ukraina lipp Ukraina vapp'
Ukraina lipp Ukraina vapp'
Riigi tunnuslausõq: olõ-i
Ukraina kotus kaardi pääl
Riigikiil' ukraina kiil'
Pääliin Kiiev
President' Porošenko Petro
Pääministri Groismani Volodõmõr
Suurus
 - Kokko
 - % vett
maailma maiõ hulgan 43
603 700 km²
0%
Rahva hulk
 - Kokko (2005)
 - Tihehüs
maailma maiõ hulgan 25.
47 732 079
80/km²
Hindäperi
24. põimukuu päiv 1991
Raha Ukraina grivna
Aovüü
 - suvõaig
Hummogu-Õuruupa aig (UTC+2)
Hummogu-Õuruupa suvõaig (UTC+3)
Riigihümn' Štše ne vmerla Ukraina
Internetitunnus .ua
Telefonikuud' 380

Ukraina (ukraina keelen Україна) om Õuruupa riik. Ukraina pääliin om Kiiev ja põhirahvas ukrainlasõq.

Aolugu[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

Muistinõ aig[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

Ukraina alalt om lövvet asjo kõigist paleoliitikumi aojakõst, Acheuli kultuurist pääle. Krimmi kuupelopaigost om lövvet ka neandertaallaisi kalmõ. Keskmädsest ja noorõmbast paleoliitikumist om uurit mammudiluust elohuunidõga elopaiko (Moldove, Mizin, Mežõrõtši). Mesoliitikumin naati tarvitama mikroliite (väiksit kivist tüüriisto). Neoliitikumin, VI aastagatuhandast i.m.a. naati Ukraina lõunõõdagujaon põldu tegemä (Bugi-Dnestri kultuur), tuu levisi IV-III aastagatuhandal i.m.a. Dnepri keskjoosuni (Trõpillja kultuur), muial eleti päämädselt iks viil jahipidämisest ja kalapüüdmisest (Dnepri-Donetsi kultuur).

Pronksiaol (III aastagatuhanda lõpp - I aastagatuhanda alostus i.m.a.) naati põldu tegemä egal puul. Stepivüün matõti inemiisi kääbäskalmihe.

8. aastagasaal i.m.a. naati tarvitama rauda. 7. aastagasaal i.m.a. elliq stepen sküüdiq. Noidõ päälikide kääpist om lövvet pall'o väärismetalist asjo. 6. aastagasaal i.m.a. tetti Musta ja Aasovi mere viirde kreeka kolooniaq. 5. aastagasaal i.m.a. tekkü Kertši ja Tamani puulsaarõ pääl Bosporosõ riik. 3.-2. aastagasaal i.m.a. tungõq steppehe sarmaadiq. Põh'a-Ukrainan valits' 2. aastagasaast i.m.a. 2. aastagasaani m.a.p. Zarubintsõ kultuur, Õdagu-Ukrainan 2.-4. a.s. Tšernjahhivi kultuur. 4. aastagasaal naas' Ukrainahe tungma hunnõ ja tõisi rändrahvit. 5.-7. aastagasaal levisi põh'apoolitsõn Ukrainan Kortšaki kultuur, miä arvada oll' slaavi peritollo. I aastagatuhanda keskel tekkü Kesk-Dnepri kandin slaavi hõimõ liit.

Slaavi rahvaq 6. aastagasaal.

Ku sugukundlinõ kõrd lagosi (6.-9. a.s.), naksiq hummoguslaavi hõimõl arõnõma feodaalsuhtõq. Väega tähtsä oll' kaubatii Õdagumerest Musta mereni, miä vei varjaagõ mant kreeklaisini.

Kiievi kuldaig[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

9. aastagasaal tekkü varafeodalistlinõ Kiievi-Vinne riik, mink tuumik oll' Ukraina ala, vällä arvat lõunõhummogujago ja Krimm. Musta mere veeren stepen elliq 9. a.s. lõpost petšeneegiq, 10. a.s. tungõq sinnäq polovetsiq. Kiievi-Vinne riigi häitseng oll' Vladimir Svjatoslavitši aol (980-1015). 988-989 sai riigiusos ristiusk. 11. aastagasaa tõõsõl poolõl naas' riik killunõma. Vladimir Monomahh (1113-1125) suut' riigi aotidsõlt ütes köütä, a peräst 1132. aastakka lagosi riik lõpligult. 11. aastagasaal leiväq lahko Tšernigivi ja Perejaslavi vürstiriik, 12. aastagasaal tekküq Galõtšina, Volodõmõri-Volõni ja Kiievi vürstiriik. 1199 ühend' Roman Mstislavitš (1170-1205) Galõtšina ja Volodõmõri-Volõni (Vladimiri-Volõõnia) Galõtši-Volõni (Galiitsia-Volõõnia) vürstiriigis. Taga-Karpaadi-Ukraina läts' 11. a.s. tõõsõl poolõl Ungari valdustõ.

Suurvürst Vladimiri ristmine. Vasnetsovi Viktori maal (1890).

1187 om kroonikan edimäst kõrda tarvitõt nimme Ukraina (tuu tähendäs piirialla).

Võõra võimo aoq[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

1239-40 tungõq Ukraina alalõ Batu-khaani väeq nink vallutiq Perejaslavi, Tšernigivi, Krimmi, Kiievi ja Galõtši-Volõni. Vürstiriigiq sattuq vasallisõltuvustõ Kuldhordist. Kõgõ tugõvamb - Galõtši-Volõni vürstiriik - alistõdiq lõpligult 1259. Kiiev es olõq inämb poliitilinõ ja kerigukeskus: aastagast 1169 oll' suurvürsti, aastagast 1299 metropoliidi residents Vladimirin.

Killustunut maad naksiq 14. a.s. tahtma õdagunaabriq: Leedu suurvürstiriik vallut' inämbüse Volõnist, Tšernigivi-Siverskimaa, Kiievimaa, Perejaslavi ala, osa Podilljat nink maa Dnepri ja Dnestri vaihõl Musta mereni. Poola sai hindäle Galõtšina, osa Podilljat ja Volõni, Moldova vürstiriik sai Bukoviina.

Krimmin tekkü 1440. aastagil hindäperi Krimmi khaaniriik, miä aastagast 1475 oll' vasallisõltuvusõn Türgüst. 1480. a. paiko naksiq pääle Krimmi tatarlaisi ja Türgü rüüsteretkeq Ukraina alalõ, 1482 sai kõvva kannahtaq Kiiev.

Ukrainlasist kujosi vällä umaette rahvas 14.-15. a.s. Edesi lätsiq käsitüü ja kaubandus, kasviq liinaq. Mito liina sai 16. a.s. Magdeburgi õigusõ. Folvarkõ (poola mõisidõ) luumisõ peräst naas' talorahvas' 1460 ja 1490-92 Galõtšinan mässämä. 15. aastagasaast Lõunõhummogu-Ukraina steppehe pagõnuisist inemiisist saiq kasaguq. Noil, esiqeränis Zaporižžja Sitši kasagil oll' tähtsä osa ukraina rahva vabahusvõigõlusõn. Ukrainlasõq võitliq nii Poola-Leedu ku ka Türgü vallutajidõ vasta. 1500-1503 võidiq nääq Leedu suurvürstiriigilt tagasi suurõmba jao Tšernigivimaast. Peräst Lublini uniooni sõlmmist (1569) laiõnõsi Ukrainan poola magnaatõ võim. 16. aastagasaa keskpaigas oll' talorahvas põhilidsõlt sunnismaisõs tett. 1591-93 toimu Kossinski juhit nink 1594-96 Nalõvaiko juhit talorahva ja kasakidõ mäss. Rahvas olõ-s rahol ka usolidsõ survõga (Bresti unioon, 1596). 1638. aastagast pääle pagõsi kasakit ja talopoigõ Slobodaa-Ukrainahe. 1648-54 juhtõ Poola ülembvõimo vastalist võigõlust hetman Hmelnõtski Bogdan.

11. rehekuu pääväl 1653 tekk' Vinne Maakogo ja 18. vahtsõaastakuu pääväl 1654 Perejaslavi Raada otsussõ, et Ukraina piät Vinnemaaga ütte minemä. Vinne-Poola sõda (1654-67) lõppi Andrussovo vaihõrahoga: Poola pidi tunnistama, et Kuraperve-Ukraina (säälhulgan Deulino vaihõrahoga 1618 Poolalõ lännüq Tšernigivi ala) ja Kiiev ommaq Vinne riigi osaq, Zaporižžja Sitš läts' Poola-Leedu ja Vinnemaa ütidse valitsõmisõ ala nink Hääperve-Ukraina jäi Poolalõ. Poola poolõ hoitjaq hetmaniq Võgovski ja Hmelnõtski Juri tahiq Poola võimo tagasi tuvvaq, a tuu lää-s kõrda.

Zaporižžja kasaguq kirotasõq kirja Türgü sultanilõ Mehmed IV-le. Repini Ilja maal (1880–1891).

1677-78 taht' Ukraina alla ärq vallutaq Türgü, a suta-s. Türgüga sõlmit Bahtšisarai raho (1681) ja Poolaga sõlmit "egävene raho" (1686) kinnütiq lõpligult, et Kuraperve-Ukraina, Kiiev ja Zaporižžja Sitš lääväq Vinne ala. Es lääq kõrda ka hetman Mazepa katsõq (1687-1708) Kuraperve-Ukrainat Vinnemaa alt vabas saiaq. Tä pidi salajaidsi kõnõluisi edimält Poolaga, sõs Roodsiga.

18. aastagasaal naas' Vinne valitsus Ukraina õiguisi veidembäs võtma: 1709 purustõdiq Zaporižžja Sitš (vahtsõnõ luudi 1734, lõpligult kaotõdiq ärq 1775), 1722 luudi Ukraina valitsõmisõs Väiko-Vinne Kolleegium nink ku hetman Skoropadski kuuli (1722), sõs hetmanit inämb kõrraperätselt es vaitaq. Hetmaniammõt kaotõdiq hoobis ärq 1764. Aastagas 1775 oll' kasagidõ umaval'tsus ärq kaotõt. 1785 saiq kasaguvanõmbaq samaq õigusõq Vinne aadliga. 1783. a. ukaasiga vormistõdiq Kuraperve-Ukrainan juriidilidsõlt perisorjus, 1796 lajõndõdiq ukaasi Lõunõ-Ukrainalõ. Mässämä naati nii Kura- ku Hääperve-Ukrainan (sääl tekkü haidamakkõ liikminõ).

Ku Poola ärq jaeti, sai Austria 1772 Galõtšina ja 1774 Türgült ka Bukoviina, Vinnemaa ala läts' 1793 Hääperve-Ukraina ja 1795 Õdagu-Volõni ala. Vinne-Türgü 1768.-74. a. (Kučukkajnardža raho) ja 1787.-91. a. sõa (Iasi raho) tulõmusõl sai Vinnemaa hindäle ala Musta mere veeren Dneprist õdagu puul. Krimmi khaaniriik kuulutõdiq 1774 Türgüst sõltumatus ja tuu läts' 1783 Vinne riigi ala. 18. a.s. naati Musta ja Aasovi mere viirt kutsma Novorossias; tuu asustõdiq kipõstõ.

"Õtak Ukrainah". Krõžitski Konstantini maal (1901), miä kujotas Ukraina tallo 19. aastagasaa alostusõn.

1820. aastagil võitliq esivalitsusõ vasta aadlikõst revolutsionääriq - dekabristiq. 1821 luudi Ukrainan näide Lõunõütisüs, 1823 luudi Ütitside Slaavlaisi Ütisüs. 1845-47 teguts' Kiievin Kyrillosõ-Methodiosõ Ütisüs. 1848.-49. a. revoluts'uun and' huugu talorahvaliikmisõlõ Austrialõ kuuluvan Õdagu-Ukrainan nink valitsus pidi 1848 Galõtšinan, Bukoviinan ja Taga-Karpaadi-Ukrainan perisorjusõ ärq kaotama. 1861. a. talorahvareformiga kaotõdiq perisorjus Hääperve- ja Kuraperve-Ukrainan kah ärq.

19. aastagasaa lõpon oll' Ukraina Vinne riigi päämäne hüdse-, metali- ja tsukrutuutja.

1863 Poolan puhkõnu mäss hõlmas' ka Hääperve-Ukrainat. 1860.-80. aastagil levisi Ukrainan narodniklus. 1875 luudi Odessan Lõunõ-Vinnemaa Tüülisütisüs, 1897 Kiievin ja Jekaterinoslavin Tüülisklassi Vabastamisvõigõlusõ Liit. Ukrainlasõq võti ossa 1903. a. Lõunõ-Vinnemaa üldstreigist ja 1905.-07. a. revoluts'oonist (sündmüseq Sevastoopolin, Kiievin, Donetski hüdsebasseinin ja soomuslaiva "Potjomkin" pääl, poliitilidsõq streigiq ja talorahvarahotusõq).

Nõvvokogo aig[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

Peräst Vinnemaa Veebruaripööret naati Ukrainan vabahusõ iist kõvõmbihe võitlõma. Kiievin luudi 17. urbõkuu pääväl 1917 Keskraada, miä kuulut' 20. märtekuu pääväl 1917 Ukraina rahvavabariigis ja valõ umas päämehes Gruševski, pääministres Võnnõtšenko ja välisministres Petljura. Edimäne üleukrainalinõ nõvvokogo kongress kuulut' 25. joulukuu pääväl Harkivin Ukraina nõvvokogo vabariigis, nii tekkü katsikvõim. Bresti raho tingimüisi rikkõn okupiirsõq S'aksa ja Austria väeq Ukraina ja saadiq Keskraada lakja; Ukraina hetmanis määräti Skoropadski. 14. joulukuu pääväl haard' Kiievin võimo hindä kätte Ukraina Direktoorium. 1918. a. märtekuu alostusõn kuulutõdiq Austria kubõrnaatri toel Lvivin vällä Õdagu-Ukraina Rahvavabariik. 22. vahtsõaastakuu pääväl 1919 sõlmiti Hummogu- ja Õdagu-Ukraina unioon, samal pääväl vallut' Verrev vägi Kiievi. Direktoorium liiku Petljura juhtmisõl Vinnõtsjahe. 14. urbõkuu pääväl 1919 moodustõdiq Kiievin Ukraina Nõvvokokõ Sotsialistlinõ Vabariik. Keväjä ja suvõl hõivas' inämbüse Ukrainat Denikini valgidõ armee. 1919-20 tungõq Ukrainahe Poola väeq. 18. urbõkuu pääväl 1921 sõlmiti Poola ja Vinne SFNV vaihõl Riia raho (Õdagu-Ukraina ja Õdagu-Valgõvinne jäiq Poolalõ). 30. joulukuu pääväl 1922 tetti Ukrainast, Vinne SFNV-st, Valgõvinne NSV-st ja Taga-Kaukaasia SFNV-st ütine liitriik - NSV Liit. Ukraina pääliinas sai Harkiv, Kiiev om pääliin aastagast 1934.

Viijovvujaama ehitämine Dnepri jõõ pääle (u. 1930).

Ukraina läts' üle vahtsõlõ majanduspoliitikalõ, toimu ukrainastuminõ (ukraina kiil sai eelisõigusõ, arõndõdiq rahvustiidüisi). 1928 pand' Stalin tuu protsessi saisma, vinne kiil tetti tõõsõs riigikeeles, ukraina rahvuslaisi üle naati pidämä poliitiliidsi kohtoprotsesse. 1930. aastagil süüdüstediq Ukraina juhtõ natsionalismin ja nääq hukatiq ärq. Põllumajandusõ sundkollõktivisiirmisega tekütet nälähädän (ukraina keelen holodomor) saiq hukka mill'onaq inemiseq (2,4-5 mln).

1939 okupiirse NSV Liit Poola ala kuulunu Õdagu-Ukraina ja tuu panti kokko Ukraina NSV-ga. 27. piimäkuu pääväl 1940 esit' NSV Liit Romaanialõ ultimaadumi, et tuu annassi Põh'a-Bukoviina ja Bessaraabia NSV Liidolõ. NSV Liit okupiirse nuuq alaq ja muut' osas Ukraina NSV-st.

Tõõsõ ilmasõa aigo okupiirsõq suurõmbat jako Ukrainat S'aksa väeq nink 1941-44 oll' sääl S'aksa võim. Rehekuus 1944 oll' Ukraina ärq vallutanuq Verrev vägi. Ukraina sõakaotusõq olliq suurõq, a territoorium läts' sõa käügin suurõmbas: NSV Liido ja Tšehhoslovakkia lepüngiga 1945. a. 29. piimäkuu pääväst läts' Ukraina NSV ala Taga-Karpaadi-Ukraina. 19. radokuu pääväl 1954 läts' Ukraina NSV ala Krimmi oblast. Ukrainat loetas ÜRO asotajaliikmõs (1945) nink tä võtt' ossa 1946. a. Pariisi rahokonverentsist.

Perämäne aig[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

24. põimukuu pääväl 1991 kuulut' Ukraina hindä hindäperi riigis. Aastagast 1991 kuulus Ukraina Sõltumada Riike Ütisüste (om tollõ asotajaliigõq), a Vinnemaaga om täl olnuq mito tüllü: Musta mere laivastigu, gaasi ja muu peräst. 1996. a. lehekuust olõ-iq Ukrainal tuumarelvä. 1991 sai Krimmist vabariik Ukraina kuunsaison. Samal aastagal keeleti Ukrainan ärq NLKP. 1989 luudi Ukraina Rahvarinnõq (Ruhh). 1993 naati majandust ümbre säädmä.

Poliitiga[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

Luudus[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

Ukraina lipuvärmen nisopõld ja taivas

Ukraina om Hummogu-Õuruupa laugõmaa lõunõõdagujaon. Õdaguveeren jääs Ukraina piirehe Hummogu-Karpaatõ põh'aosa (korgõmb mägi Goverla, 2061 m), lõunõn Krimmi puulsaarõ pääl Krimmi mägestik (korgõmb mägi Roman-Koš, 1545 m). Maa keskmäne korgus om 175 miitret üle merepinna. Laugõl maal om mito korgõmpa paika: Volõni (kõgõ korgõmb kotus 342 m), Podillja (471 m), Dnepri (321 m), Donetsi (367 m) ja Aasovi (324 m) korgõmaa. Põh'aõdagun küünüs Ukraina piirehe Kesk-Vinne korgõmaa. Madalistmaiõst om kõgõ põh'apoolitsõmb Polissja (150-200 m), tuust lõunan om Dnepri matalmaa (50-160 m). Lõunõ-Ukrainan om Musta mere matalmaa ja Põh'a-Krimmi tasatsõq maaq.

Suurõmban jaon Ukrainan om parralämmävüü sisemaa ilmastu, õnnõ Krimmi lõunõrannan om vaihhõmereline ilm. Põh'aõdagust lõunõhummogu poolõ minnen lätt ilm sisemaalidsõmbas: keskmädse suvõ- ja talvõtemperatuuri vaih lätt suurõmbas, sadõmit ja õhonesset jääs veidembäs. Keskmäne temperatuur om vahtsõaastakuun kõgõ madalamb Põh'ahummogu-Ukrainan (-8 kraati) ja kõgõ korgõmb Lõunõ-Krimmin (4 kraati). Hainakuun om põh'an ja põh'aõdagun lämmind 18-19 kraati, lõunõõdagun 23-24 kraati. Lumi püsüs maan põh'ahummogun kooni 100 päivä, lõunõn ja lõunõõdagun 30-45 päivä aastagan. Sadõmit om põh'aõdagun 600-700, lõunõhummogun 250-300, Krimmi mäkin 1000-1200 ja Karpaadõn 1200-1600 millimiitret aastagan. Lõunõ-Ukraina stepialaq ommaq põvvadsõq.

Dnepri jõgi

Ukraina jõõq kuulussõq päämädselt Musta ja Aasovi mere vesikunda. Õnnõ 4% Ukraina jõki viiq lääväq Visla harojõki pite Õdagumerre. Kõgõ tähtsämb jõgi om Dnepr, miä juusk keset Ukrainat põh'ast lõunõhe ja miä jaga maa Hää- ja Kuraperve-Ukrainas.

Kõgõ suurõmbaq luuduslidsõq viikogoq ommaq limaaniq (jõõsuulahõq) Musta mere veeren: Dnestri vai Dnisteri limaan 360 km², Molotšne järv 170 km². Dnepri jõgi om mitmõn paigan üles sulut ja nii ommaq tettüq suurõq viihoitusõq: Kiievi (922 km², maht 3,7 km³), Kanivi (675 km², maht 2,62 km³), Krementšuki (2252 km², maht 13,5 km³), Dniprodzeržinski (567 km², maht 2,45 km³), Dnepri (410 km², maht 3,3 km³) ja Kahhovka (2155 km², maht 18,2 km³).

Põh'a-Ukrainan (Polissja) segämõtsavüün kasussõq päämädselt pedäjä-, tammõ-pedäjä- ja segämõtsaq. Mõtsastepivüün kasusõq kotussidõ valgõpöögi-tammõ-, tammõ- ja tammõ-vahtra-pähnämõtsaq. Stepivüün om stepp. Luuduslist steppi või löüdäq luuduskaitsõallol. Mõts katt umbõs 13% riigi pinnast (pia 80 000 km²). Krimmi lõunõveeren kasusõq igihaljaq kasvoq. Karpaadõn ja Krimmi mäkin kasus kooni 400 m korgutsõniq lehtmõts, 700-1500 m korgutsõl segämõts ja korgõmban ommaq mäginiidüq (poloniinaq).

Maavarrost om merehüst (Donetsi hüdsebassein, Lvivi-Volõni hüdsebassein), pruunihüst, naftat, maagaasi, palavatkivvi, turvast, ravvamaaki (Krementšuk, Krõvõi Rig, Kertš), mangaanimaaki (Nikopol, Tokmak), kinaveri, nikli-, titaani- ja tõisi haruldaisi metalidõ maakõ, kaali- ja kivisuula, kaoliini, grafiiti ja muud.

Kaitsõallost ommaq kõgõ suurõmbaq Musta mere, Polissja, Karpaadi ja Askania-Nova luuduskaitsõalaq, Karpaadi riigipark ja Šatski riigipark. Kokko om kaitsõ all olõvat maad 4070 km².

Valitsõmisjaotus[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

Ukraina jagonõs 2 keskalluvusõga liinas (Kiiev ja Sevastoopol), 24 oblastis ja Krimmi vabariigis. Oblastiq ommaq Dnipropetrovski, Donetski, Harkivi, Hersoni, Hmelnõtski, Ivano-Frankivski, Kiievi, Kirovogradi, Luganski, Lvivi, Mõkolaivi, Odessa, Poltaava, Rivne, Sumõ, Zaporižžja, Žitomõri, Taga-Karpaadi, Ternopili, Tšerkassõ, Tšernigivi, Tšernivtsi, Vinnõtsja ja Volõni oblast.

Majandus[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

Rahvastik[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

Kultuur[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

Välislingiq[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

Commons
Kaeq artikli

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.


 
Õuruupa maaq

Hindäperi riigiq:
Albaania | Andorra | Austria | Belgiä | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasastan | Kosovo | Kreeka | Küprüs | Leedu | Liechtenstein | Luksõmburk | Läti | Makõdoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montõnegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Roodsi | Rumeeniä | S'aksamaa | San Marino | Serbiä | Slovakkia | Sloveeniä | Soomõ | Sveits | Taani | Tsehhi | Türgü | Ukraina | Ungari | Valgõvinne | Vatikan | Vinnemaa | Ütiskuningriik

Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq:
Ahunamaa | Baskimaa | Bretagne | Fääri saarõq | Gagauusia | Galiitsia | Gibraltar | Inglüsmaa | Kar'ala | Kataloonia | Komimaa | Korsiga | Krimm | Kõmrimaa | Mani saar | Marimaa | Mordvamaa | Sotimaa | Tatarimaa | Tšuvašimaa | Udmurdimaa | Vojvodina