Island

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lýðveldið Ísland
Islandi lipp Islandi vapp'
Islandi lipp Islandi vapp'
Riigi tunnuslausõq: olõ-iq
Island kotus kaardi pääl
Riigikiil' islandi kiil
Pääliin Reykjavík
President Guðni Th. Jóhannesson
Pääministri Katrín Jakobsdóttir
Suurus
 - Kokko
 - % vett
maailma maiõ hulgan 108
103 125 km²
2,7%
Rahva hulk
 - Kokko (2005)
 - Tihehüs
maailma maiõ hulgan 178.
350 710
2,88/km²
Hindäperi
1. joulukuu 1918
Raha Islandi kruun'
Aovüü
 - suvõaig
UTC+0
UTC+0
Riigihümn' Lofsöngur
Internetitunnus .is
Telefonikuud' 354

Islandi Vabariik (islandi keelen Lýðveldið Ísland) om saarõriik Atlandi suurmere põh'aosan, õkvalt põh'apuulsõ nabajoonõ lõunapoolõl. Island om pindalalt veidükese rohkõmb kuq katõ Eesti suurunõ.

Islandi pääliin Reykjavík, kon eläs umbõs kolmasjago Islandi rahvast, om maailma kõgõ põh'apooolidsõmb hindäperi olõva riigi pääliin.

Aolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

9. aastagasaal tull' saarõ pääle inemiisi Skandinaaviast, aq om arvat, et jo inne tuud oll' sääl iiri munkõ elondus. Þorgilssoni Ari 1122–1133 kirotõt "Islandilaisi raamatun" om kirän, et saarõ edimädseq eläniguq oll'iq Arnarsoni Ingólfur ja timä naanõ Hallveig, kiä ehitiq uma talokotussõ Reykjavíki aastagal 874. Tuupääle pagõsiq keldi (iiri) mungaq säält ärq – nä es tahaq Skandinaavia paganidõga üten elläq.

Päält tuud naksi inemiisi manoq tulõma päämidselt Norrast, a tull' ka muialt, kon viikingiq ell'iq – Iirimaalt, Sotimaalt, Briti saari päält. Nuuq võtiq jälq umaq keldi naasõq ja or'aq üten. Umbõs 60 aastaga oll'iq inemiseq egäl puul, kon oll' kõlvolinõ – kon midägi kasvi. Parõmbaq maaq oll'iq orgõ seen ja saarõ lõunõosa pääl.

Poliitiga[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Island om parlamentaarnõ vabariik, kon ammõtligus riigipääs om president', kinkal olõ-õiq pall'o poliitilist võimu. 2016. aastaga piimäkuun valiti presindendis Guðni Thorlacius Jóhannesson.

Islandi parlamendin alþingin om 63 liigõnd, kiä valitas sinnäq nelläs aastagas. Põrõld om pääministri Katrín Jakobsdóttir, ku timä Rohilidsõq saiõ ütes valitsusliido liikmõs.

Luudus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Valitsõmisjaotus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Majandus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Rahvastik[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kultuur[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Välislingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Commons
Kaeq artikli

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.


 
Õuruupa maaq

Hindäperi riigiq:
Albaania | Andorra | Austria | Belgiä | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasastan | Kosovo | Kreeka | Küprüs | Leedu | Liechtenstein | Luksõmburk | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montõnegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põh'a Makõdoonia | Roodsi | Rumeeniä | S'aksamaa | San Marino | Serbiä | Slovakkia | Sloveeniä | Soomõ | Sveits | Taani | Tsehhi | Türgü | Ukraina | Ungari | Valgõvinne | Vatikan | Vinnemaa | Ütiskuningriik

Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq:
Ahunamaa | Baskimaa | Baskiirimaa | Bretagne | Fääri saarõq | Gagauusia | Galiitsia | Gibraltar | Inglüsmaa | Kar'ala | Kataloonia | Komimaa | Korsiga | Krimm | Kõmrimaa | Mani saar | Marimaa | Mordvamaa | Sotimaa | Tatarimaa | Tšuvašimaa | Udmurdimaa | Vojvodina