Mine sisu juurde

Kõmrimaa

Läteq: Wikipedia
Kõmrimaa
Cymru
Kõmrimaa lipp [[{{{Vapp'}}}|100px|Kõmrimaa vapp']]
Kõmrimaa lipp Kõmrimaa vapp
Riigi tunnuslausõq: {{{Tunnuslausõq}}}
Kõmrimaa kotus kaardi pääl
Riigikiil' {{{Riigikiil'}}}
Pääliin Caerdydd
[[{{{Riigitüübi pää}}}]] {{{Riigipää}}}
Pääministri {{{Pääministri}}}
Suurus
 - Kokko
 - % vett
maailma maiõ hulgan {{{Suurusõ perrä}}}
20 779 km²
{{{Vett}}}
Rahva hulk
 - Kokko
 - Tihehüs
maailma maiõ hulgan {{{Rahva hulga perrä}}}.
{{{Rahva hulk}}}
{{{Tihehüs}}}/km²
Hindäperi
{{{Hindäperi-1}}}
{{{Hindäperi-2}}}
Raha {{{Raha}}}
Aovüü
 - suvõaig
{{{Aig}}}
{{{Suvõaig}}}
Riigihümn' {{{Riigihümn'}}}
Internetitunnus .wales, .cymru
Telefonikuud' {{{Telefonikuud'}}}

Kõmrimaa (kõmri keelen Cymru [kõmri], inglüse keelen Wales [ueilz], Kõmrimaa inglüse keele murdõn [ueels]) om maa Suurbritannia saarõ õdagujaon ja Ütiskuningriigi üts neläst osast. Kõmrimaal eläs ligi kolm mill'onit inemist. Ammõtlidsõq keeleq ommaq kõmri ja inglüse kiil, mil om võrdnõ staatus.

Kõmrimaal om uma parlament (rahvusassamblee), mil ommaq piiredüq säädüseandja õigusõq. Kõmrimaa kõgõ suurõmb liin om pääliin Caerdydd (inglüse keelen Cardiff), kon eläs 317 500 inemist. 

Kõmrimaast hummogu poolõ jääs Inglüsmaa, põh'a ja õdagu poolõ Iiri meri ja lõunõ poolõ Keldi meri ja Bristoli laht. Kõmrimaa hummogujago om mägine. Kõgõ korgõmb mägi om Yr Wyddfa.

Kõmrimaa kõgõ suurõmbaq liinaq
# Liin Elänikke
(2011)
# Liin Elänikke
(2011)
 1 Caerdydd 335 145 11 Caerffili 41 402
 2 Abertawe 239 000 12 Port Talbot 37 276
 3 Casnewydd 128 060 13 Pontypridd 30 457
 4 Wrecsam 61 603 14 Aberdâr 29 748
 5 Y Barri 54 673 15 Bae Colwyn 29 405
 6 Castell-nedd 50 658 16 Pont-y-pŵl 28 334
 7 Cwmbrân 46 915 17 Penarth 27 226
 8 Pen-y-bont ar Ogwr 46 757 18 Y Rhyl 25 149
 9 Llanelli 43 878 19 Coed-duon 24 042
10 Merthyr Tudful 43 820 20 Maesteg 18 888
Kõmri keele kõnõlõjidõ protsent Kõmrimaa esiq kotussin 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä

Kõmri keelel um Kõmrimaal inglüse keele kõrval ammõtlidsõ keele staatus. Uma keele elojovvu suurõndamisõs ja pruukmisõ edendämises tetäs Kõmrimaal väega pall'o tüüd.

Kõmrimaal om uma jalgpalli rahvusmiiskund, miä võtt ossa rahvusvaihõliidsist meistrevõistluisist nigu Õuruupa ja maailmameistrevõistlusõq.

  • Charles-Edwards, T. M. 2013. Wales and the Britons 350–1064. Oxford University Press, Oxford.


 
Õuruupa maaq

Hindäperi riigiq:
Albaania | Andorra | Austria | Belgiä | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasastan | Kosovo | Kreeka | Küprüs | Leedu | Liechtenstein | Luksõmburk | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montõnegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põh'a Makõdoonia | Roodsi | Rumeeniä | S'aksamaa | San Marino | Serbiä | Slovakkia | Sloveeniä | Soomõ | Sveits | Taani | Tsehhi | Türgü | Ukraina | Ungari | Valgõvinne | Vatikan | Vinnemaa | Ütiskuningriik

Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq:
Ahunamaa | Baskimaa | Baskiirimaa | Bretagne | Fääri saarõq | Gagauusia | Galiitsia | Gibraltar | Inglüsmaa | Kar'ala | Kataloonia | Komimaa | Korsiga | Krimm | Kõmrimaa | Mani saar | Marimaa | Mordvamaa | Sotimaa | Tatarimaa | Tšuvašimaa | Udmurdimaa | Vojvodina