Kõmrimaa

Kõmrimaa
Wales

Kõmrimaa lipp Kõmrimaa vapp
Riigikiil	kõmri kiil, inglüse kiil
Pääliin	Caerdydd
Suurus	20 779 km²
Rahvaarv	3 082 412 (2013. a.)
Internetitunnus	olõ-iq

Kõmrimaa (ka Wales, kõmri keelen Cymru [kõmri], inglüse keelen Wales [ueilz], Kõmrimaa inglüse keele murdõn [ueels]) om maa Suurbritannia saarõ õdagujaon ja Ütiskuningriigi üts neläst osast. Kõmrimaal eläs ligi kolm mill'onit inemist. Ammõtlidsõq keeleq ommaq kõmri ja inglüse kiil, mil om võrdnõ staatus.

Kõmrimaal om uma parlament (rahvusassamblee), mil ommaq piiredüq säädüseandja õigusõq. Kõmrimaa kõgõ suurõmb liin om pääliin Caerdydd (ingl. k Cardiff), kon eläs 317 500 inemist. 

Kõmrimaast hummogu poolõ jääs Inglüsmaa, põh'a ja õdagu poolõ Iiri meri ja lõunõ poolõ Keldi meri ja Bristoli laht. Kõmrimaa hummogujago om mägine. Kõgõ korgõmb mägi om Yr Wyddfa (ingl. k. Snowdon).

Kõmri kiil

Kõmri keele kõnõlõjidõ protsent Kõmrimaa esiq kotussin 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä

Kõmri keelel um Kõmrimaal inglüse keele kõrval ammõtlidsõ keele staatus. Uma keele elojovvu suurõndamisõs ja pruukmisõ edendämises tetäs Kõmrimaal väega pall'o tüüd.

Sport

Kõmrimaal om uma jalgpalli rahvusmiiskund, miä võtt ossa rahvusvaihõliidsist meistrevõistluisist nigu Õuruupa ja maailmameistrevõistlusõq.

Kirändüst

• Charles-Edwards, T. M. 2013. Wales and the Britons 350–1064. Oxford University Press, Oxford.