Soomõ

Suomen tasavalta
Republiken Finland
Soome Vabariik
Soomõ Vabariik

Soomõ lipp Soomõ vapp
Riigi tunnuslausõq: Maamme
Riigikiil'	soomõ kiil, roodsi kiil
Pääliin	Helsinki
President'	Stubbi Alexander
Pääministri	Orpo Petteri
Suurus  - Kokko  - % vett	maailma maiõ hulgan 63 338 430,53 km² 9,4%
Rahva hulk  - Kokko  - Tihehüs	maailma maiõ hulgan 110. 5 559 521 16,3/km²
Hindäperi	6. joulukuu 1917
Raha	Õuro
Aovüü  - suvõaig	Hummogu-Õuruupa aig (UTC+2) Hummogu-Õuruupa suvõaig (UTC+3)
Riigihümn'	Maamme
Internetitunnus	.fi
Telefonikuud'	358

Soomõ Vabariik (soomõ keelen Suomen tasavalta, roodsi keelen Republiken Finland) om Õuruupa riik. Soomõl ommaq piiriq Roodsiga õdagu, Norraga põh'a ja Vinnemaaga hummogu puul. Soomõst üle Soomõ lahe lõunõhe jääs Eesti.

Soomõ pindala (maisõmaa ja siseviikogoq kokko) om 338 430,53 km². Üten merealloga om pindala 390 903,13 km². Soomõ pindala kasus umbõs 7 km² aastagan teno toolõ, et maisõmaa nõsõs. Pikuldõ om kõgõ suurõmb vaih Hangol ja Utsjoel (1157 km), lajuldõ Närpiö Töjbyl ja Ilomantsil (542 km).

Riigipiiri pikkus om 3940 km. Tuust 614 km om piir Roodsiga, 736 km piir Norraga, 1340 km piir Vinnemaaga ja 1250 km om viipiiri.

Soomõ kuulus 1955. aastagast Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuuni, 1969. aastagast OECE-he ja 1973. aastagast OSCE-he, 1995. aastagast WTO-ho, 1995. aastagast Õuruupa Liito, 1996. aastagast Schengeni ruumi, 1999. aastagast õurotsuuni. 4. mahlakuu pääväl 2023 sai Soomõst NATO liigõq. Soomõ om alaq kirotanuq Kyōto protokollilõ ja Pariisi kliimaprotokollilõ.

Aolugu

Innemuistinõ aig

Kiviaig (9000–1700 ima)

Päält viimädse ijäao, ku ijämassi põrõhõlladsõ Soomõ ala päält ärq kattõq, saiõ maa pääle pinnakasvisto, mink perän naksiq kasuma vähämbäq puhmaq ja lehepuuq. Päält tuu levisi terve maa pääle kooniq Ijämereniq petäi. Piä kõik Lapi piirkunnaq, kon põrõhõllaq kasusõq suukõoq, olliq tuud aigo katõduq pedäjämõtsagaq.

Edimädseq inemiseq tulliq Suumõ umbõs 8850–8400 inne miiq aigo lõunõ ja lõunõhummogu puult. Päält mesoliitilist kivviaigo kuulu Soomõ alatõs aastagast 5200 ima matõrjaalsõn mõttõn kammkeraamiga kultuuri, miä küündü Põh'alahest Uuralihe. Kiviaol oll' päämäne eloviis jahipidämine ja kallopüüdmine. Om võimalik, et neoliitilidsõ kiviao lõpun (nii 3200–1500 ima) naati Soomõn edimäist kõrda ka maad harima ja eläjit pidämä.

Pronksiaig (1700–500 ima)

Pronksiaol käve rannarahvas läbi ka tõisi Õdagumere rahviidõga. Sisemaa inemiisi ütehüseq olliq päämädselt Kesk-Volgahe ja Uuralihe. Ilmastu läts kõrrast külmembäs ja rahvast jäi veidembäs. Kogokunnaq olliq väikuq ja arkeoloogiliidsi löüdüsside perrä es olõq ütiskundliidsi klassõ. Ohkusõ aol elli ranna pääl mere veeren kõgõ veidemb mõnisada inemist. Terve Soomõ pääle kokko elli pronksiao keskpaigan umbõs mõnituhat inemist. Toonaq ehitedi ka suurõmb jago pronksiaolõ loomuperäliidsi kivikalmit, midä om Soomõn nii 10 000. Elopaigaq olliq vähämbäq ku kiviaol ja rahvas liikõ rohkõmb.

Pronksiao kõgõ suurõmb kultuurilinõ muutus oll' jahipidämise ja kallopüüdmise päält põllumajandusõ pääle minek. Alostusõs tetti mõlõmbat kõrraga – käüti jahin ja tetti maad. Külm ilmastu es olõq maaharimisõlõ hää ja põnnumajandusõ pääle üleminek võtt' kavva aigu.

Pronksitegemine levisi Suumõ katõlt puult: õdagu poolõ Skandinaaviast, vahtsidõ matussõkombiidõga üten; Soome sise- ja põh'aossa hummogu puult. Soomõ pronkskirviidõ tegemine naas' pääle umbõs 1300 ima. Pronksi tuudi Volgast ja Lõunõ-Skandinaaviast.

Ravvaaig (500 ima – 1200/1300)

Soomõst lövvetüisi Illadsõ Ravvaao mõõko

Edimädseq ravvast as'aq ni as'akõsõq jovviq Suumõ umbõs 800–400 ima. Rannarahvalõ joud' naid Õdagumerelt, sisemaalõ ja Põh'a-Suumõ Ananjino-kultuuri piirist hummogu puult, ponksiaol sündünüide ütehüisi kaudu.

Ravvaaol saiq maahariminõ ja kar'akasvatus kõgõ hariligumbas elämisviies. Maahariminõ tähend', et rahvast sündü rohkõmb ja ka viikingiaol rahva hulk kasvi, inemiisi läts elämä ka põrõhõlladsõ Häme ja Savo piirkunda. Kuulnuisi inemiisi panti hauda üten asjo. Saami kiil hävvü hilläkeiste sisemaalt, tuu asõmõl naati pruukma soomõ kiilt. Ütiskunnan tekkü hierarhia, majandusliguq ja sotsiaaldsõq vaihõq kasviq suurõmbas. Rooma ravvaaol ja Suurõ rahvidõrändämise aol käüti rohkõmb läbi Baltimaiõ ja Skandinaaviaga.

Katoligu uso, ristiuso mõjo laembalt levisi Suumõ 11.–12. aastagasaal. Kar'alahe levisi õigõusk 12. aastagasaa algusõn üten suurõmba Novgorodi mõovõimuga.

Esiqsaisva Soomõ (1917–)

Riigipüürdmiseq 1917. aastagal

Edimäne ilmasõda ja seoga tulnuq hädäq olliq põhjusis riigipüürdmiisis Vinne keisririigin. Soomõ kuulut' hindä esiqsaisvas hindäperi vabariigis 6. joulukuu pääväl 1917. Samal aol oll' Soomõ ütiskund jagonuq raha ja sotsiaalsõ klassi poolõst katõs – vaesõmbaq olliq inämbüste verevide puult, rikkambaq valgidõ puult. Maailmasõa peräst oll' Soomõn ka puudus kõgõst elos tarvilidsõst. Kõrra valvmisõs tetti 1917. aastaga keväjä ütsüseq, minkast saiõq ildampa kats vainopuult.

Kodosõda

Vahtsõaastakuun 1918 kasvi 1917. aastaga keväjäst pääle naanuq hõõrdminõ verevide ja valgisõ vaihõl kodosõas. Sõa algusõs peetäs 27. vahtsõaastakuu päivä 1918. Soomõ jagosi katõs – verevide vai Soomõ Rahvavabariigi käen oll' Lõunõ-Soomõ, valgidõ vai Soomõ Senadi käen oll' Vaasast pääle Kesk- ja Põh'a-Soomõ. Valgit tugõsiq S'aksamaa keisri, verevit Nõvvokogo inämbläseq. Sõan oll' 200 000 suumlaist ja 20 000 sõdurit muialt, pall'oq näist olliq alliälidseq ja naasõq. Valgõq võitsõq sõa. Kodosõan kuuli kokko umbõs 37 000 inemist.

Verevägaq nuuq maaq, miä päält talvõsõta vindläisi kätte lätsiq. 1956. aastagal Soomõ sai Soomõ tagasi Porkkala.

Talvõsõda

Pääartikli: Talvõsõda

Aastagal 1938 tekk' Nõvvokogoliit edimäist kõrda mitteammõtilidsõ soovi saiaq umalõ maa-alla Kar'ala maakaala pääl. Soomõ olõ-õs tuuga nõun. Järgmädse aasta sügüse, ku tõõnõ ilmasõda oll' pääle naanuq, nõud' Nõvvokogoliit Soomõ käest sõaväebaasõ Hankon ja maad Kar'ala maakaala pääl. Samasugudsõq nõudmisõq tekk' Nõvvokogoliit ka Baltimailõ. Soomõ olõ-õs nõun ja Nõvvokogoliit alost' sõta 1939. aastaga märtekuu lõpun. Sõda lõppi 1940. aasta urbõkuun rahulepüngiga, Soomõ pidi vindläisile andma hulga maad Kar'alast ja Lapimaast.

Jakusõda

Pääartikli: Jakusõda

Ka rahuaol es olõq Sooma ja Nõvvokogoliido hääd läbisaamist. Samal aol saiõ läbikäümine s'akslaisiga kõrrast parõmbas, Soomõ pand' umist miihist kokko ka Vääsä-SS (Waffen-SS) pataljoni. Ku S'aksamaa alost' 1941. aastaga 22. piimäkuu pääväl Nõvvokogoliido vasta rünnäkut, oll' ka Soomõ näidega üten, luutõn tagasi saiaq vanno Soomõ maid ni ka tõõsõq õdagumeresoomõ rahvaq Suurõ-Soomõ ala tuvvaq. 1944. aastagas olliq vindläseq jo piiri takan tagasi ja Soomõl tull' kaotus vasta võttaq. Tuu tähend', et Soomõ jäi suurõst hulgast maast ilma, pidi Nõvvokogoliidolõ vällä andma kõik inneskidseq Nõvvokogoliido kuakundlasõq, näide siähn ka ingerisuumlasõq, ja masma 300 000 000 ameeriga dollarit "okupiirmisega tettü kah'o" iist. Paprõ pääl saiõ Soomõ lüvväq, a fakilidsõn mõttõn jäie Soomõ riik püsümä ja vindläisil es õnnõstuq tuust Nõvvokogo liidovabariiki tetäq.

Poliitiga

Soomõ om parlamentaarnõ vabariik. Riigipää om vabariigi president, kiä valitas õkvavalimiisigaq kuvvõs aastagas. Presidendil olõ-õiq kuikiq pall'o võimo.

Presidendis valiti 2012. ja 2018. aastagal Niinistö Sauli ja pääministri Marini Sanna.

Luudus

Luik om Soomõ rahvustsirk

Soomõ om üts maailma põh'apoolitsõmbit riike. Veeränd Soomõ alast om põh'apolaarjoonõ takan.

Soomõn om:

• 188 000 järve, mink suurus om 500 m² vai inämb,
• 56 000 järve, mink suurus om 1 ha vai inämb,
• 81 000 meresaart, mink suurus om 100 m² vai inämb,
• 98 000 saart sise viikogodõn.

Pielineni järv Koli riigipargin

Soomõ kõgõ pikemb jõgi om Kemijoki (483 km). Kõgõ korgõmb mägi om Halti (1324 m).

Valitsõmisjaotus

Soomõn om viis lääni (inne 1997. aastakka oll' 12 lääni) ja üts autonuumnõ maakund.

• Lõuna-Soomõ lään (Etelä-Suomen lääni)
• Õdagu-Soomõ lään (Länsi-Suomen lääni)
• Hummogu-Soomõ lään (Itä-Suomen lääni)
• Oulu lään (Oulun lääni)
• Lapimaa lään (Lapin lääni)
• Ahunamaa maakund (Ahvenanmaan maakunta)

Majandus

Tähtsämbäq majandusharoq ommaq puu- ja metälitüüstüs, telekommunikats'uun ja eelektririisto tuutminõ.

Soomõ majandusõ lipulaiv om olnuq Nokia.

Rahvastik

Soomõn eläs umbõs 5,5 mill'onit inemist. Rahva tihehüs om keskmädselt 18 inemist ruutkilomiitre pääle. Rohkõmb ku kolmasosa Soomõst om põh'apuulsõst nabajoonõst põh'a puul, a suurõmb jago rahvast eläs maa lõunõosan. Üle mill'oni inemise eläs pääliinan ja seo ümbre, pall'o rahvas eläs ka Tamperen, Turun ja Oulun.

Välämailt Suumõ lännüide osa rahvastikust om Õuruupa Liidon vähämbit, a seo om nõsnuq 90. aastist. Soomõ inemiisist umbõs 4%-l om muu maa kuakundsus, suurõmb jago näist ommaq vindläseq ja eestläseq. Suumlasõq esiq lääväq päämädselt Ruutsi, suurõmb minek oll' 1960.-70. aastil.

Rahvastik kuakundsusõ perrä

• Soomõ kuakundlasõq 95,16 protsenti (5 257 663)
• Eesti kuakundlasõq 0,92 protsenti (50 860)
• Vinne kuakundlasõq 0,52 protsenti (28 528)
• Iraagi kuakundlasõq 0,25 protsenti (13 943)
• Hiina kuakundlasõq 0,18 protsenti (9 825)
• Roodsi kuakundlasõq 0,14 protsenti (7 983)
• Tai kuakundlasõq 0,14 protsenti (7 772)
• India kuakundlasõq 0,12 protsenti (6 751)
• Afganistani kuakundlasõq 0,12 protsenti (6 666)
• Süüriä kuakundlasõq 0,12 protsenti (6 579)
• Somaali kuakundlasõq 0,12 protsenti (6 444)
• Vietnami kuakundlasõq 0,11 protsenti (6 350)

Keeleq

Soomõ põhisäädüse perrä ommaq Soomõ riigikeeleq soomõ ja roodsi. Soomõ kiil om imäkiil 87,3% ja roodsi kiil 5,2% rahvast. Soomõ on Ungari ja Eesti man üts kolmõst riigist, mink riigikiil om soomõ-ugri kiilkunnast. Roodsikiilne rahvas eläs päämädselt lõunõ puul mere veeren ja Ahunamaal. Suumõ jääseq ka kar'ala ja kolmõ saami keele – inarisaami, põh'asaami ja koltasaami – aoluulidsõq kõnõlõmispiirkunnaq.

Usoq

Ristiusk joud' Suumõ 12. aastagasaal. Suumlaisi rahvauso kombõq aost enne ristiusko püssüq viil alalõ 19. aastagasaaniq.

2020. aastaga lõpun kuulu 67,8% rahvastikust evangiilsehe-lutõrlikku kerikuhe. Noid, kinkal es olõq keriklikku kuulumist, oll' 29,4%.

Suurõmbaq liinaq rahvaarvu poolõst

Soomõ suurõmbaq liinaq rahvaarvu poolõst saisoga. 31. joulukuu päävä 2021.

Kotus	Liin	Rahvaarv	Kotus	Liin	Rahvaarv
1.	Helsingi	658 864	11.	Kouvola	80 483
2.	Espoo	297 354	12.	Joensuu	77 266
3.	Tampere	244 315	13.	Lappeenranta	72 646
4.	Vantaa	239 216	14.	Hämeenlinna	67 994
5.	Oulu	209 648	15.	Vaasa	67 631
6.	Turu	195 301	16.	Seinäjoki	64 743
7.	Jyväskylä	144 477	17.	Rovaniemi	64 194
8.	Kuopio	121 557	18.	Mikkeli	52 121
9.	Lahti	120 093	19.	Salo	51 407
10.	Pori	83 491	20.	Kotka	51 248

Kultuur

Sannankäümine om Soomõ tähtsämbit kombit

Laemban mõttõn om Soomõ olnuq kõik aig õdagumaiõ kultuuri piire seen. Kultuuri ommaq kõgõ inämb mõotanuq katoligu ja lutõri usk. Vanõmbit mõotuisi om andnuq S'aksa ja Roodsi, mink osas om Soomõ olnuq nii 700 aastakka. Hummogu-Suumõ ja Kar'alahe tull' õigõuso mõotuisi. Viimätsel aol om soomõ kultuuri kõgõ inämb mõotanuq ameeriga ja rahvidõvaihõlinõ popkultuur. Suumlasõq esiq arvasõq hindä kultuuri tähtsämbis näüdüssis sanna, sissu ja luudusligihüst. Teedäq om, et Soomõn eläs Jouluvana (Joulupukki).

Kirändüs

Soomõn om kir'otõt soomõkeelitsit raamatit kiräkeele tegemisest 16. aastagasaal pääle, 19. aastagasaaniq kirotõdi päämädselt õnnõ usokirändüst ja säädüisi. Soomõ kiräkeele ja soomõkiilse kirändüse esäs peetäs Agricola Mikaeli. Soomõ rahvueeposõ Kalõvala kokko säädnüq Lönnroti Elias alost' soomõkiilse ilokirändüsega ku pand' kirjä kar'alakiilsit rahvalaulõ. Soomõkiilse romaanikirändüsele alosõpandja oll' Kivi Aleksis ku tä and' 1870. aastagal vällä "Säidse velle".

Välislingiq

• Finlandlive.info - Finland Travel Forum