Kivi Aleksis

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kivi Aleksis

Aleksis Kivi

Aleksis Kivi.jpg
Sündünüq10. rehekuu päiv 1834
Nurmijärvi, Soomõ
Koolnuq31. joulukuu päiv 1872
Tuusula, Soomõ
Rahvussuumlanõ
Ammõtkiränik


Kivi Aleksis (Aleksis Kivi, kodanigunimi Alexis Stenvall; sündünüq 10. rehekuu pääväl 1834 Uvvõlmaal, Nurmijärve kihlkunnan – koolnuq 31. joulukuu pääväl 1872 Tuusulan) oll' Soomõ kiränik.

Elokäük[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kivi Aleksis sündü külärätsebä perrehe, tä oll' nelläs poig.Uma latsõpõlvõ oll' tä Nurmijärvel, kost esä tä Helsingihe opma vei, ku poig oll' 11 aastakka vana. Esä taht', et pojast keriguoppaja saanuq. Edimält oppõ Kivi Granbergi Ukko eräkoolin roodsi kiilt. Tuud aigu es olõq maarahva latsi oppaminõ kuigi harilik.

Järgmädsel aastagal alost' tä opitiid Stockuse Carli koolin. Sääl oppõ tä aastagil 1847–1852, edimält algkoolin ja sis kooniq gümnaasiuminiq vällä. 1852. aastagal tull' täl rahapuudusõ peräst kuul katski jättäq ja ta oppõ edesi umal käel. Tä lõpõt' gümnaasiumi 1857. aastaga lõpun. Tuulsamal aastagal otsust' Alexis, et timäst tulõ-õiq kerigooppaja, a soomõkiilne kiränik.

1859. aastaga keväjä läts' tä ülikuuli, kon oppõ 1865. aastaganiq, ku tä tuu kooli poolõlõ jätt'.

1870. aastil naas' Kivi Alexis juuma, kasviq ka meelehädäq. Aastagal 1872, ku tä oll' jo paar aastakka vaimuhaiglan olnuq, saiõq arstiq arvo, et Kivvi saa-aiq terves ravitsaq ja tä viidi vele mano Tuusulahe. Tä kuuli 1872. aastaga viimätsel pääväl.

Kivi oll' edimäne kirotamisõga otsa pääle saanuq soomõ keelen kirotanuq Soomõ kiränik, tuuperäst peetäs timmä soomõ kirändüse esäs. 10. rehekuu päiv om soomõ kirändüse päiv, samal pääväl peetäs ka Kivi Aleksise päivä.

Kivi Aleksise kujo Nurmijärvel

Raamaduq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • "Bröllopsdansen"
  • "Lea"
  • "Palokängsepäq" (1864)
  • "Kullervo" (1864)
  • "Kanervala" (1866)
  • "Kihladsõq" (1866)
  • "Õllõkäük Schleusingenin" (1866)
  • "Üü ja päiv" (1866)
  • "Säidse veljä" (1870)
  • "Margareta"