Kalõvala

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
"Vahtsõnõ Kalõvala", 1849. Soomõ eepos.

"Kalõvala" (soomõ keelen "Kalevala") om Soomõ eepos, mink Lönnroti Elias pand' kokko aastagast 1828 kor'atuisi soomõ, ingeri ja kar'ala runolaulõ ja mütoloogia perrä. "Kalõvala" edimäne trükk (vai "Vana Kalõvala", soomõ keelen "Vanha Kalevala") tull' vällä aastagal 1835 ja põrõldnõ "Kalõvala" (mink nimi oll' sis "Vahtsõnõ Kalõvala", soomõ keelen "Uusi Kalevala") aastagal 1849.[1]

"Kalõvala" lauluq vai runoq ommaq vanan Kalõvala-mõõdun, miä avit' lauljil pikki laulõ päähä oppiq. Kalõvala-mõõdulõ lisas ommaq "Kalõvala" laulõ seen ka kõrdamisõq ja algriim ehk sõnno algushelle kokkõkõla.[2]

Lauluq, miä ommaq "Kalõvalan", olõ-õiq joht õkva lauljidõ päält maaha kirotõduq, Lönnrot pruuvõ naid parõmbalõ kokko passitaq, nõst' tõõsõ laulu tõistõ paika, sobit' lauljidõ kiili ütelidsembäs.

"Kalõvala" om tõlgit' päält 60 kiilde, võro keelen viil joht olõ-õiq, a eesti keelen saa lukõq.

Soomõn peetäs 28. radokuu pääväl Kalõvala päivä, miä om soomõ kultuuri päiv.[3]

Sisu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

"Kalõvala" nakas pääle maailma luumisõga, luumismüüdi perrä sündü kõik maailm tsirgu munast.

"Kalõvalan" kõnõldas muusiähn ka Kalõvala ja Põh'ala rahvidõ (halvast) läbikäümisest, kättetasomisõst, kos'ankäümisest a ka immeveski Sampo ehitämisest ni riismisõst. Johtumisõq saavaq ristiuso tulõgigaq otsa.

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. "Kalõvalast". "Kalõvala" Selds. Soomõ keelen.
  2. https://www.kalevalaseura.fi/kalevalankankahilla/nv/f.php
  3. https://intermin.fi/suomen-lippu/liputuspaivat