Kuopio

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kuopio

Kuopio, Finland from Puijo tower.jpg
Kuopio keskus Puijo tornist
Riik: Soomõ
Suurus: 4326,35 km²
Elänikke: 119 379


Kuopio om liin Soomõn Põh'a-Savo maakunnan. Elänikke om nii 119 000 ja pindala on 4326,35 km², minkast 1085,34 km² ommaq viikogoq.

Kuopio elonduskeskus om suurõmbalt jaolt Kallavii järve veeren. Rahva sagõhus om 36,83 elänikku/km².

Kuopio om sadamaliin, minka ümbre om sisemaa kõgõ suurõmb saaristu.

Korgõq Puijo ja Puijo torn paistusõq üle kogo liina. Kuopio turg on liina kimmäs keskkotus.

Nimest[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kuopio liina nimele om annõt mitu seletüst.

  • 16. aastagasaa Tavinsalmõn toimõndanuq Kauhanen võtt' hindäle nimes Skopa, minkast sai inemiisi suun Coopia ja Cuopio.
  • Kuopio nimme om köüdet tegosõnagaq kuopia 'kaapiq'.

Aolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

16. aastagasaa keskel tetti Väinölä neemele kerik, tuud peetäs liina algusõs.

Liina luumispääväs peetäs 17. märtekuu päivä 1775, kuq kuning Gustav III määrüs pand' Kuopio liina Savo-Karjala lääni pääliinas.

Vannust puumajjust om alalõ õnnõ kolm huulitsat.

Edimäne algkuul tetti 1788. aastagal, edimäne keskkuul 1844. aastagal.

Pääle tõist ilmasõta inemiisi hulk kasvi, pall'o tull' Vinne kätte jäänüst Kar'alast.

Aastagal 1966 anti vällä säädüs korgõmba kooli asotamisest Kuopio liina ja sjoogaq naati pääle aastagal 1972. Vahtsõnõ korgõmb kuul tõi liina pall'o nuuri ja and' võimaluisi edenemises. Korgõmbast koolist tull' Kuopio ülikuul aastagal 1984. Aastaga 2010 algusõn Kuopio ja Joensuu ülikooliq lätsiq kokko Hummogu-Soomõ ülikoolis.

Matkustajasatama maanulk om 21. aastagasaal kõvva edesi lännüq.

Kuopio ja Eesti[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Eesti rahvuseepose „Kalõvipoig“ tõnõ, õnnõ eestikeeline trükk tull 1862. aastagal vällä Kuopion,[1]

  1. Kalewipoeg. Üks ennemuistne Eesti jut, kaheskümnes laulus. Kuopio linnas, Soome maal. 1862