Kalõvipoig

"Kalõvipoig"

"Kalõvipoig" (eesti Kalevipoeg) om 19. aastagasaal päämidselt Kreutzwaldi Friedrich Reinholdi kokko pant rahvaluulõainõist tüüdeld eesti rahvuseepos. Võro kiilde pand' "Kalõvipuja" ümbre Kalla Urmas 2021. aastagal.

Kreutzwaldi Friedrich Reinholdi "Kalõvipoig" om kokko pant Võro liinan. Aastil 1857–1861 ilmu "Kalõvipuja" edimäne trükk ku tiidüsline välläannõq Koolitõdu Eesti Seldsi toimõnduisi rian mitmõn jaon kõrvuisi eesti ja s'aksa keelen. 1862. aastagal ilmu edimädse trükü perrä eestikiilne rahvavälläannõq Kuopio liinan.

Kalõvipoig om innekõkkõ Põh'a-Eesti vägimiis, Võromaalt om timä kotsilõ teedüst kasinahe, tuugi või ollaq osalt sündünüq eeposõ mõo all. Ka eestikiilsen eeposõn tarvitõduq rahvalauluq ommaq inämbüisi peri põh'a puult, mõni ütsik om Setomaalt, Võromaalt mitte üttegi. Imeharva tulõ eeposõn ette mõni puht-lõunõeesti sõna, nt kesvasida (võro keelen kesvi).

Võromaast om inämb juttu varratsõmban "Kalõvipuja" variandsin ("Alg-Kalõvipoig"). Säält saa lukõq, et kõik viimädseq sõatapõlusõq sündü Vanal Võromaal: raudmiihi vasta Kruutusõ mõisa kotsil, poolakõisi vasta Kääpä külä man "Võro mõisa rajal", vindläisi, tatarlaisi ja türkläisi vasta Saalussõ mõisa piiril "paari versta Holsta kõrtsist". Kõik nuuq ommaq muistitsidõ kääpäkalmidõ kotussõq, midä rahvas om pidänpq sõamälehtüisis. Sõasõnomidõn om juttu Muna- ja Vällämäest, kon man pidi saisma Pihkva vägi. Ku ka kõik nuuq kotussõq oll' Kreutzwald sunnit eeposõst vällä jätmä, om sõski sisse jäänüq teedüs tuust, kuis kodomaad kaitsma mindäs üle pühä Võhandu ja kuis Kalõvipoig leinäs perän kadonuisi sõpro Koiva kandi mõtso seen. Noist mõlõmbast jõõst oll' saad vett Kalõvi mõõga karastamisõs.

Võrokiilse "Kalõvipuja" kiil

Võrokiilsen "Kalõvipujan" hoitas võro kiräkeele juunt. Tuu tähendäs, et seenkäänüssen pruugitas n-lõppu, ütetsilbiliidsin sõnnon ka hn-lõppu, nt päähnä. Pruugitas ka perätsilbi o-d: kodo, jalol. Kakkõhellü märgitäs ülemädse komaga.

Pruugit om ka vanõmbit sõnno, miä ommaq eläväst keelest kaonuq. Osa noist ommaq põh'a- ja lõunõeesti keelin ütidseq, nt saajaq 'pulmaq', osa ommaq selgehe lõunõeestilidseq, nt pulmama 'arvo saama'.

Võrokiilsen ümbrepannusõn om võro leelolõ umatsit juuni, miä Kreutzwaldi "Kalõvipuja" värsist lakja lääväq. Näütüses pikki tsilpe küündümine üle katõ värsipositsiooni: kon tä / lätt / taivas / läügüs, // kon tä / kõnd, / taivas / kõigus. Kreutzwaldi hindä luuduisi sõnajakkõ, miä tä värsse täütmises tarvit', olõ-õiq võrokiilsehe "Kalõvipoiga" sisse võet. Sõnno pikendämises on tarvitõt noid vanno, osalt põh'aeesi keelega ütitsit keelevormõ, miä ommaq olõman võro leelon, nt silla pääle sainanõssa, tougas tuu jutu juuskõmahe.

Sisu

Edimäne lugu

Kalõvi tulõminõ Viro randa. Salmõ ja Linda. Saajaq.

Tõõnõ lugu

Vana Kalõvi tõbi ja kuulminõ. Kalõvipuja latsõigä.

Kolmas lugu

Kalõvi poigõ jahinkäümine. Linda äräqrüüvmine. Kalõvi poigõ laulminõ. Velitside kodotulõminõ. Imä otsminõ.

Neläs lugu

Kalõvipuja ujominõ Suumõ. Saarõ näio. Laul merest.

Viies lugu

Kalõvipoig Soomõn. Suur tamm. Kättetasominõ tuuslarilõ. Kalõvipuja unõnägemine.

Kuvvõs lugu

Kalõvipoig Soomõ sepä man. Mõõga ostminõ. Liiguq ja tapõlus. Mõõga ärqvandminõ. Tammõ ragominõ.

Säitsmes lugu

Soomõst tagasiostminõ. Varjõ laul. Imä laul Irumäe pääl. Velitside otsmisluuq. Esä havva pääl.

Katsas lugu

Viskamisvõigõlus ja kuningas saaminõ. Kündmine. Soeq murdvaq hobõsõ.

Ütsäs lugu

Sutõlõ kättetasominõ. Sõasõnomaq. Üüsene nõvvutaja. Sõakullõri sõit.

Kümnes lugu

Johtuminõ Kikerperä suun. Vetevaimu kuld. Kalõvipuja jovvukaeminõ Vetevaimuga. Mõõga võla ärqtasominõ. Ilmaneitsü sõrmus.

Ütetõistkümnes lugu

Lavaatuuminõ Peipsi takast. Mõõga varastaminõ. Mõõga ärqvandminõ. Vaikomehe johtumisõq.

Katõtõistkümnes lugu

Tapõlus laudoga ja siili oppus. Nõiutun unõn magaminõ. Unõnägemine. Vaesõlatsõ voonakõnõ.

Kolmõstõistkümnes lugu

Laudoga tiikäümine. Edimäne põrgunkäümine. Põrgukaboq.

Nelästõistkümnes lugu

All-ilma ülekaeminõ. Edimäne võitlõminõ Sarviguga. Põrgust ärqtulõminõ.

Viiestõistkümnes lugu

Takanajajaq. Raudoja nõianeitsü. Olõvipoig ja liino ehitämine. Põrgukapõ saatus.

Kuvvõstõistkümnes lugu

Laiva ehitämine ja reis ilma otsa. Lapumaa ja Varrak. Kibõnidõ saarõ pääl. Müräkide maal, Pinihannaliisi maal. Tagasisõit.

Säitsmestõistkümnes lugu

Sõahobõsõ sõit. Assamalla laheng. Johtumisõq põrgukatla man. Muronäiodõ tands.

Katsastõistkümnes lugu

Tõõnõ käük alla-ilma. Laheng põrglaisiga. Võitlõminõ Sarviguga.

Ütsästõistkümnes lugu

Sarvigu pandminõ hahilihe. Põrgust tagasitulõminõ. Õnnõaig. Pido ni tarkusõraamat. Sõasanomaq.

Katõskümnes lugu

Sõas valmistaminõ. Lahenguq ni Kalõvipuja sõpro kuulminõ. Valitsusõ käestandminõ. Vainlasõ saadiguq. Kalõvipuja kuulminõ. Põrgu värehti pääl.

"Kalõvipuja" alostus

Laina' mullõ kannõld,

Vanõmuinõ!

Illos lugu pääst taht pästä',

Vana ilma perändüsest

Taha laulu avaldaq'.

Heräge', halli' muistidsõ' helü'!

Sõudkõ' salasõnomida,

Parõmbidõ päivi pajatust

Armsambidõ aigõ ilost!

Tulõ' sa, targa laulja tütär!

Jovva' Endla järvestägi!

Pikält jo hõbõtsõn verokaehtusõn

Siidihiussit sa silitsit.