Tai

Läteq: Wikipedia
Tai Kuningriik
ราชอาณาจักรไทย
Ratcha Anachak Thai
Tai lipp Tai vapp
Tai lipp Tai vapp
Tai kotus kaardi pääl
Riigikiil tai kiil
Pääliin Bangkok
Suurus 514 000 km²
Rahvaarv 68 863 514 (2016)
Internetitunnus .th

Tai Kuningriik vai Taimaa (tai keelen Ratcha Anachak Thai) om riik Lõunahummogu-Aasian, Indo-Hiina puulsaarõl. Taist lõunahe jääseq Tai laht ja Malaisia, hummoguhe Kambodža ja Laos ni õdaguhe Andamani laht ja Myanmar.

Kooniq 11. lehekuu pääväni 1949. kand' maa nimme Siiam. Sõna thai (ไทย) tähendäs tai keelen 'vaba'. Sama sõna tähendäs ka tai rahvast. Tuuperäst pruuk osa elänigest, innekõgõ suur hiina veidembüs, inneskist nimme "Siiam".

King : Rama X

Tai olõ-i kunagi olnuq ütegi Õuruupa maa valitsõmisõ alonõ.

Tai om populaarnõ turismimaa.

Aolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Parhilladsõ Tai riigi juurõq küünüseq aastagal 1238 luudu Sukhothai kuningriigini ja päält tuu nõrgõmbasjäämist sündünü Ayutthaya riigini. Tai om ainugõnõ Lõunahummogu-Aasia maa, miä mõist' hindä ärq hoitaq õdagumaiõ valitsusõ ala sadamast. Tuu läts' õnnõs teno katõ Tai, tuul aol Siiami kuninga Mongkuti (1851–1868) ja Chulalongkorni (1868–1910) ettenägeligulõ ja targalõ välispoliitikalõ 19. aastagasaa lõpun ja 20. aastagasaa alostusõn, kuiki Tai kaot' sis osa ummi maid Prantsusõ Indohiinalõ ja Suurbritannialõ.

Poliitiga[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tai om põhisäädüsline kuningriik. Kuiki poliitiline võim om pääministri käen, om kuning rahva siän väega korgõhe hinnat ja avvostõt ni om mitmit kõrdo lahendanuq tõsitsit poliitiliidsi häti ja kriise.

Luudus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Põh'a-Tai mägidseq maaq.

Tai om troopilinõ maa. Lõunajago om kõgõ kuum ja rõssõ, a põh'apoolitsidõ korgõmbidõ mäki pääl või talvõl mõnikõrd esiki külmäkraatõ ollaq.

Valitsõmisjaotus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tai om jaet 76 maakunnas (changwat) ja viies maakunnarühmäs. Egä maakunna nimi tulõ timä pääliinast.

Majandus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tai om arõnõja tüüstüsega maa. Tai majandus om Indoneesiä perän Lõunahummogu-Aasian suurusõ poolõst tõõnõ. Umbõs 60% tailaisist tüütäs põllomajandusõn. Tähtsäq tüüstüsharoq ommaq elektrooniga, puutriosaq ja autoq. Tai raha om baat.

Rahvastik[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kolm neländikku Tai rahvast ommaq taiq. Umbõs 12% tailaisist ommaq hiina juuriga, a suur jago naist ommaq sulanuq kokko taidõga. Kolmas suurõmb rahvarühm ommaq malailasõq, umbõs 2,3% rahvast, kiä eläseq inämbüisi maa lõunajaon.

Kultuur[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Theravada budism om Tain väega suurõ avvo seen.

Täämbädse päävä meediäkultuurist läbiimbunun Tain avvostõdas iks edesi vanno kombit, kuningat, munkõ ja riigiusko theravada-budismi, midä peetäs ütiskunna tugisambis.

Kaeq viil[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Välislingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Commons
Commons
Kaeq artikli

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.


 
Aasia maaq

Hindäperi riigiq:
Afganistan | Araabia Ütisemiraadiq | Armeeniä | Asõrbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Egüptüs | Filipiiniq | Gruusia | Hiina | Hummogu-Timor | Iisrael | India | Indoneesiä | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasastan | Katar | Kõrgõstan | Kuveit | Küprüs | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Põh'a-Korea | Saudi Araabia | Singapur | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Taiwan | Türgü | Türkmenistan | Usbekistan | Vietnam | Vinnemaa

Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq:
Abhaasia | Adõgee Vabariik | Adžaaria | Altai | Aomen | Badahšan | Baškiiria | Burjaatia | Dagõstan | Hakassia | Hong-Kong | Inguššia | Kabardi-Balkaaria | Kalmõkkia | Karakalpakkia | Karatšai-Tšerkessiä | Mägi-Karabahh | Osseetiä | Palõstiina | Sahha | Tiibet | Tšetšeeniä | Tšuktšimaa | Tõvamaa