Kosovo

Kosovo

Kosovo lipp Kosovo vapp
Riigikiil
Pääliin	Priština
Suurus	10 887 km²
Rahvaarv	1 809 280 (2019)
Internetitunnus	olõ-iq

Kosovo piirkund om Õuruupan Balkani puulsaarõl. Kosovo Vabariik kuulut' hinnäst 17. radokuu pääväl 2008 Serbiäst sõltumadas. Mitmõq riigiq (muuhulgan Eesti) ja organisats'ooniq ommaq Kosovo Vabariiki tunnustanuq. Serbiä pidä tedä sõski hindä provintsis.

Kosovo pääliin om Priština.

Aolugu

1389. aastaga võtt´ Ottomani Suurriik Kosovo Serbiä väki käest ärq.

Pall´o türkläisi ja albaanlaisi läts sinnäq piirkunda elämä.

19. aastagasaa lõpus olliq albaanlasõq sääl inämbüsrahvas.

Serbiä ärq võtt´ Kosovo edemehe balkanilõ sõa aigo.

Pääle II ilmasõta saiõ Kosovost Serbiä autonoomilinõ provints Sotsialistlidsõ Jugoslaavia Liitvabariigin.

1980. aastil kasvi Albaania natsionalism, miä läts ärq mässämiseniq ja üleskutsmisõniq esiq olõjas.

Kuq Jugoslaavia 1991. aastaga lagosi, kõrraldiq Kosovo albaanlasõq esiqolõmisõ rahvahääletämise, mink perähnä Serbiä vastas´.

Kosovo jäi Serbiä osas.

1998. aastaga kõrrald´ Serbiä mässüvastalidsõ üleskihotusõ mink perähn rännäs´ 800 000 albaanlast Kosovost vällä.

1999 urbõkuun alost´ NATO sõaalist opõratsiuuni ja sutit´ Serbiät väki Kosovost vällä viimä.

Majandus

Kosovo om pikält olnuq kõgõ vaesõmb ja vähämb arõnuq Balkanilõ piirkund.

2002. aastaga võtt´ Kosovo mitteammõtlidsõlst pruukmisõs õuro, miä avit´ inflatsiooni kinniq pidäq.

Majandust kimmät´ riigiettevõttidõ erästämisegaq.

Kosovo olõnõs pall´o vällämaan tüütäjist kosovolasõst ja väläriike antust abist.

Kosovo majandus om väegaq tundõlinõ impordidu kraami hinna kõikumisõst.

Tüüpuudus jaq vaesus ommaq viil lahendusõldaq hädäq.

Lätteq

1. https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/kosovo/
2. https://www.britannica.com/place/Kosovo