Gruusia

Läteq: Wikipedia
Gruusia
საქართველო

Sakharthvelo

Gruusia lipp Georgia: Coat of Arms
Gruusia lipp Gruusia vapp
Riigi tunnuslausõq: Dzala ertobašia võro keelen "Ütsmeelen om joud''
Gruusia kotus kaardi pääl
Riigikiil gruusia kiil
Pääliin Thbilisi
President Salome Zurabišvili
Pääministri Irakli Garibašvili
Suurus
 - Kokko
maailma maiõ hulgan 119.
69 700 km²
Rahva hulk
 - Kokko (2019)
 - Tihehüs
maailma maiõ hulgan 132.
3,720,161
53,3/km²
Hindäperi
 - Vällä kuulutõt
 - Tunnistõt
 - Kaotõt (alahaarõt)
Hindäperi
 - Tagasi saad
26. lehekuu 1918
7. lehekuu 1920
25. radokuu 1921
Nõvvokogo Liido alt
9. mahlakuu 1991
Raha lari (GEL)
Aovüü UTC+4
Riigihümn Tavisupleba
Internetitunnus .ge
telefonikuud +995
Tunnustsirk faasan


Gruusia vai Georgia vai Sakharthvelo (gruusia keelen საქართველო, Sakartvhelo) om riik Kaukaasian Õuruupa ja Aasia piiri pääl. Gruusiast põh'a puul om Vinnemaa, lõunõ puul Türgü, Armeeniä ni Asõrbaidžaan. Gruusiast õdagu puul om Must meri. Gruusia pääliin om Thbilisi. Gruusian eläs Abhaasia ni Lõunõ-Osseetiäldä umbõs 3,7 mill'onit inemist ja näid jääs kõrrast veidembäs. Kõgõ rohkõmb om sääl gruusialaisi, kogo rahvast 83,4% ommaq õigõuskliguq.

Aolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kõgõ vanõmbaq arkeoloogilidsõq löüdmiseq ommaq jo päät 7000 aastaga vanaq. Uur'jaq ommaq ütel meelel, et põrõldsidõ gruusialaisi edevanõmbaq elliq tuu maa pääl jo neoliitikumi aol.

Poliitiga[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Luudus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Valitsõmisjaotus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Majandus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Rahvastik[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kultuur[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Välislingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Commons
Commons
Kaeq artikli

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.


 
Õuruupa maaq

Hindäperi riigiq:
Albaania | Andorra | Austria | Belgiä | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasastan | Kosovo | Kreeka | Küprüs | Leedu | Liechtenstein | Luksõmburk | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montõnegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põh'a Makõdoonia | Roodsi | Rumeeniä | S'aksamaa | San Marino | Serbiä | Slovakkia | Sloveeniä | Soomõ | Sveits | Taani | Tsehhi | Türgü | Ukraina | Ungari | Valgõvinne | Vatikan | Vinnemaa | Ütiskuningriik

Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq:
Ahunamaa | Baskimaa | Baskiirimaa | Bretagne | Fääri saarõq | Gagauusia | Galiitsia | Gibraltar | Inglüsmaa | Kar'ala | Kataloonia | Komimaa | Korsiga | Krimm | Kõmrimaa | Mani saar | Marimaa | Mordvamaa | Sotimaa | Tatarimaa | Tšuvašimaa | Udmurdimaa | Vojvodina


 
Aasia maaq

Hindäperi riigiq:
Afganistan | Araabia Ütisemiraadiq | Armeeniä | Asõrbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Egüptüs | Filipiiniq | Gruusia | Hiina | Hummogu-Timor | Iisrael | India | Indoneesiä | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasastan | Katar | Kõrgõstan | Kuveit | Küprüs | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Põh'a-Korea | Saudi Araabia | Singapur | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Taiwan | Türgü | Türkmenistan | Usbekistan | Vietnam | Vinnemaa

Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq:
Abhaasia | Adõgee Vabariik | Adžaaria | Altai | Aomen | Badahšan | Baškiiria | Burjaatia | Dagõstan | Hakassia | Hong-Kong | Inguššia | Kabardi-Balkaaria | Kalmõkkia | Karakalpakkia | Karatšai-Tšerkessiä | Mägi-Karabahh | Osseetiä | Palõstiina | Sahha | Tiibet | Tšetšeeniä | Tšuktšimaa | Tõvamaa