Põh'amaaq

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Põh'amaaq

Põh'amaaq (mõnikõrd ka Põh'ala) om maatiidüsline ni kultuurilinõ piirkund Põh'a-Euruupan. Põh'amaaq ommaq Island, Norra, Roodsi, Soomõ ni Taani. Kuuntüüammõt om Põh'amaiõ nõvvokogo. Põh'amail eläs umbõs 27 mill'onit inemist.

Eesti om Nõvvokogoliido alt tullõn tahtnuq kõik aig Põh'amaiõ poolõ püüneldäq. Põh'ussis ommaq ütine kiil, kultuur, aolugu, innekõkkõ Soomõga. Põh'amaaq ommaq ka Eesti kõgõ tähtsämbäq kaubasõbraq - päält poolõ kaubast, miä Eestist vällä lätt, lätt Suumõ ni Ruutsi. Kolmveeränd Eestihe tulõvist investiirmiisist tulõ Põh'amaist. 1999. aastagal pidi Ilvõsõ Toomas Roodsin kõnnõ "Eesti ku Põh'ariik". Tä kõnõli aoluust, kultuurist ni keelest ja ütel', et Eesti om rohkõmb Põh'amaa ku Baltimaa.


Lipuq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Soomõ, Islandi, Norra, Rootsi ni Taani lipuq

Põh'amaiõ ütes sümbolis ommaq ristilipuq. Ka setokõisil om sääne ristilipp.