Jõgi

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Jõgi om luuduslinõ viikogo, kon vesi juusk. Jõõvesi juusk jõõsängün tõsõ jõõ, järve vai mere poolõ.

Jõgi või pääle naata järvest, lättest vai suust. Paika, kon jõgi juusk merde, järve vai tõistõ jõkkõ, kutsutas jõõ suus.

Jõgi om suurõmb ku uja.

Jõõ korgusvaih näütäs tuud, mito miitret om jõõ läteq korgõmban ku suu. Jõõ sadaminõ näütäs mito miitret jõgi satas pikkusõkilomiitre kotsilõ.

Mõistatuisi jõõ vai uja kotsilõ[toimõndaq]

  • Kivver-kõvver, kos sa läät? - Pöet pää, mis sa tahat? (Oja, niit. Karula kihlkund, 1887/9.)
  • Kos sa läät, kõvõragõnõ? - Mis sa tahat, nahkapal'ast? (Oja juusk. Vahtsõliina kihlkund, 1902.)
  • Pikk kõvvõr, koes sa läät? - Lühike lõigat, mis sa taht? (Jõgi. Urvastõ vai Karula kihlkund, 1892.)
  • Kivver-kõvver, kos sa läät? - Pöet pää, mis sa tahat? (Oja, niit. Karula kihlkund, 1887/9.)
  • Kõvver-kõvver, kos sa läät? - Pall'aspää, mis sa tahat? (Jõgi juusk järve. Rõugõ kihlkund, inne 1907.)
  • Koes läät, vingõr-vangõr? - Lakuq perst, pöet pää!? (Oja, perveq küsüseq oja käest, et kohes läät, a niidet pervile vastas oja sõs. Setomaa, 1935.)
  • Kõvõri-kõvõri, kos sa lähät? - Nühkäpal'as, mis sa tahat, ma lää uma imä mano? (Uja suurõ jõõga kokko juhtumisõl. Kanepi kihlkund, 1888.)
  • Kõvvõr-kõvvõr, kos sa lähät? - Nühkädi pal'as, mis sa tahat, ma lähä Liplapardi mõisa? (Jõgi. Urvastõ kihlkund, 1922.)[1]

Kaeq viil[toimõndaq]

Lätteq[toimõndaq]

  1. Krikmanni Arvo, "Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ". Eesti Kirändüsmuusõum, Tarto 2000, lk. 107.