Võromaa jõõq

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search

Võromaa jõõq tegüsiq sõs, ku Lõuna-Eesti iä alt vällä pässi. Iä sulamisõ aigo nii 12 000 aastakka tagasi oll' Peipsi-Pihkva järve lohon iäsulamisõ viist tegünüq pall'o suurõmb järv'. Tuu järv' naas' edimält Võro-Harglõ orgo pite Lätimaa poolõ tühäs juuskma. Ku vesi oll' küländ madalas jäänüq, tegüsi Loosi kotsil viilahi. Tuu oll' oron korgõmb kotus. Säält vesi inämb vanan tsihin edesi es päseq ja naas' tagasi juuskma. Võromaa jõki viiq juuskvaq ütelt puult Liivi lahtõ ja tõsõlt puult läbi Peipsi Soomõ lahtõ. Viilahi lätt Haani ja Karula korgustikku pite.

Võromaa jõõq nakkasõq pääle korgõmbidõ kotussidõ päält. Tuuperäst om näide juuskminõ alostusõn väega kipõ. Keskkotsil juuskvaq jõõq inämbüste liivakivi sisse kulunuidõ süvvi orgõ seen. Orgõ korgõq ja inämbjaolt mõtsadsõq nõlvaq ommaq väega ilosaq. Jõõorgõ süvvüs või ollaq nii paarikümne miitre kandin. Sääntseq jõõq ommaq Võromaa suurõmbaq - Võhandu, Piusa, Ahja (Ah'a) jõgi. Mustjõgi joud liivakivist orgo õkva inne sissejuuskmist Koiva jõkkõ. Võhandu üten Pühäjõõgaq om Eesti kõgõ pikemb jõgi (162 km).

Kirändüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]