Suu (likõ kotus)

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Valgõsuu

Suu om likõ kotus luudusõn, kon kasvõ lagonõmisõl om tekkünüq turvas ja hariligult kasus turbasammõl. Puid kasus suun hõrrõlt ja nääq ommaq hariligult väikoq.

Nii Võromaal ku kõgõn Eestin om soid peris pall'o ja naidõ hulgan om ka küländki suuri.

Eestin loetas ammõtlidsõlt suus säänest kotust, kon turba paksus om vähämbält 0,3 miitret[1].

Lätteq[toimõndaq]

  1. Raukas, A., "Eesti loodus". Kirästüs "Valgus" ja Eesti Entsüklopeediakirästüs, Talliin, 1995