Mine sisu juurde

Vahtsõliina kihlkund

Läteq: Wikipedia
Võromaa kihlkunnaq. Vahtsõliina kihlkund om tummõsinine.

Vahtsõliina kihlkund om kihlkund Võromaa hummogujaon. Vahtsõliina kihlkunnast hummogu poolõ jääs Setomaa, lõunõ poolõ Lätimaa, õdagu poolõ Rõugõ kihlkund, põh'aõdagu poolõ Põlva kihlkund ja põh'a poolõ Räpinä kihlkund. Kihlkunna suurus om päält 600 km².

Suurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kihlkunna edimäne nimmaminõ om peri aastagast 1626 (tetti kerigukihlkunnas, muinasaol käve Walgatabalwe ala). Vahtsõliina kants om peri aastagast 1342, suur piiretüsevabrik 18. aastagasaa lõpust. Vahtsõliina kihlkunnan olliq Vabahussõa aigo suurõq tapõlusõq.

Kihlkunna mõisaq

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Vahtsõliina kihlkunna mõisidõ nimekiri lugõ üles 20. aastagasaa algusõn Vahtsõliina kihlkunnan olnuq mõisaq. Vällä ommaq jätet kar'amõisaq.

Kiil, kultuur ja haridus

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Vahtsõliina kihlkunna kiilt - võro keele Vahtsõliina murrakut - peetäs ütes vanõmbas ja parõmbahe alalõhoitunumbas võro keeles.

  • Kel tervüs um, tuu või varra saiaq, agaq varaga tervüst inämb ei saaq.

Tunnõtumpi ettevõtmiisi

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Vahtsõliina laat, vana-ao päävä Vahtsõliina kantsi man, Kütioro Avatud Ateljee tegemiseq.

Vahtsõliinan um latsilõ aid, asundusõn ka piässi olõma.

Kultuuriasotusõq

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Piusal kaibõtas väega hää kvaliteediga valgõt klaasiliiva. Parhilla tetäs tuud vallaliidsist liivahavvost, a innembide kaibõti liiva maa alt, minkast ommaq perrä jäänüq ilosaq koobaq. Piusa liivakoobaq ommaq küländ kuulsaq ja naid käü kaeman hulga inemiisi.

Kuulsambaq inemiseq

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]


Võromaa kihlkunnaq
Harglõ - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina