Tarto

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tarto

eesti Tartu

Tarto keskliin ja Imäjõgi
Tarto keskliin ja Imäjõgi
Tarto liina lipp Tarto liina vapp
Tarto liina lipp Tarto liina vapp

Maakund: Tartomaa
Suurus: 38.96[1] km²
Elänikke: 95 090[1] (01.02.2021)

koordinaadiq: 58°28′ N 26°43′ E
Tarto
Eesti kihlkunnaq.jpg
Kon Tarto Eestin om

Tarto om rahva hulga poolõst tõnõ liin Eestin, pääliina Taliina perän. 2021. aastagal elli Tarton 95 090 inemist.[2] Liin om Lõunõ-Eestin Imäjõõ veeren, miä juusk Eesti katõ kõgõ suurõmba järve – Võrtsjärve ja Peipsi järve – vaihõl. Tarton ommaq bussi-, rongi ja linnujaam

Tartot peetäs Eesti kultuuripääliinas, ku sääl om kogo maa kõgõ vanõmb ja uhkõmb Tarto Ülikuul, miä om ka riikõvaihõlidsõlt tunnustõt. Tarto esiq om Eesti ja tõisi Baltimaiõ kõgõ vanõmb liin.[3] Tarton ommaq ka Riigikohus, Haridus- ja Tiidüsministeeriüm, Eesti Rahva Muusõum ja kõgõ vanõmb eestikiilne tiatri Vanõmuinõ.[4] Tarton sündü Eesti Laulupitõ kommõq – 1869. aastagal oll' Tartun edimäne Üldlaulupido.

Tartost saa 2024. aastagal Õuruupa kultuuripääliin.[5][6]

Nimeq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tast saa kaiaq, kuimuudu Tartot (ja tõisi Õuruupa liino) eri keelin kutsas.

1918. aastagast pääle om eesti keelen ja aolehti seen pruugit nimme Tartu, aoluulidsõlt ommaq tõsõq rahvaq taad liina mitund muudu kutsnuq. Inämbjaolt ommaq naaq tulnuq kõik vanast (lõuna)eesti nimest Tarbatu. Läti keelen om liina nimi olnuq Tērbata, täämbädsel pääväl ütleseq nimäq kah Tartu. S'aksa, roodsi ni poola keelen om liina nimes olnuq Dorpat. Vindläseq ommaq liina kutsnuq Юрьев (Jurjev) vai Дерпт (alams'aksa keelen Dorpat). Soomõ keelen kutstas liina nimega Tartto, õkva nigu võro keelen, õnnõ soomõ kiräviie perrä katõ t-ga.

Aolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kiviaig[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kõgõ vanõmbaq jäleq inemisest Tarton ommaq umbõs 10 000 aastat vanaq. Tuust aost om lövvet Kunda kultuuri Uus-Ihaste elokotus.

Ravvaaig[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tarto om kotussõ pääl, kon jo ravvaaol oll' hää jõõst üle minnäq. Imäjõgi oll' tuu nuka kõgõ tähtsämb transporditii, taad pite sai Pihkvahe ni Võrtsjärvele (vai ollaq esikiq Viländi ja Pärno jõkõ piten Õdagumerele), jõõst läts' üle vai läbi tii Põh'a-Eestist Pihkvahe. Toomõmäe pääle oll' hää tetäq kaitsõehitüsi.

Umbõs 700. aastagal ehitedi põrõldsõ Tähetorni kotussõ pääle muinaslinnus ja tuu kõrvalõ elokotussõq. Egäsugitsit asju om tuust aost lövvet veidü, miä tähendäs, et linnus es olõq väegaq tähtsä. Rohkõmb om löüdmiisi 10. aastagasaast, tuul aol sis sai Tarto tähtsämbäs kotusõs.

Keskaig[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Põrõldnõ aig[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

1988. aastagal peeti Tarton muinsuskaitsõpäivi, mink käügin tuudiq vällä Eesti lipu värmiq.

Eesti Vabariigi aastagapääväl, 24. radokuu pääväl minnäs kell 10 hummogu tähetorni mano Eesti lippu tervütämä. Tähetornin om Eesti lipp olnuq 1988. aastaga 23. piimäkuu pääväst saaniq üüpäiv läbi.

Tarton om Riigikohus ja 2001. aastagast Haridusministeeriüm (põrõld Haridus- ja Tiidüsministeeriüm).

Viimätsel aol om Tarto keskliina ehitet vahtsit suurõmbit huunit, miä ommaq ka kriitikat saanuq (nt Tarto vahtsõnõ kaubamaja, midä om nimmat ka "Tal'na ülikoolis"). Ütś 2021. aastaga kotsapäälitside valitsuisi valimistõ pääküsümüisi Tarton oll' Süäliina kultuurikeskusõ ehitämine.[7]

Maatiidüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kliima[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tarto liin jääs Sise-Eesti kliimavaldkunda. Mandrikliima mõotuisi om tundaq suvõl palavidõ päiviga ja talvõl külmi päiviga, ku külmä või ollaq esiqkiq päält 30 kraadi. Inämbäste ommaq talvõq külmäq ja suvõq kuumaq.

Tarto ilmajaam om Tõraveren, kohe om liinast ca 20 km.

Tarto keskmädseq 1991–2020, rekordiq 1865–
Kuu Jan Vee Mär Apr Mai Jun Jul Aug Sep Okt Nov Dets Aasta
Kõgõ lämmämb °C 9.7 10.9 18.4 27.5 30.9 34.0 34.9 35.2 30.3 21.5 13.8 13.0 35.2
Keskmäne maksimaalnõ °C −1.8 −1.6 3.3 11.1 17.1 20.6 23.1 21.8 16.3 9.2 3.3 0.0 10.2
Üldine keskmäne °C −4.1 −4.4 −0.5 5.9 11.5 15.5 18.0 16.7 11.8 6.0 1.2 −2.1 6.3
Keskmäne minimaalnõ °C −6.5 −7.3 −4 1.2 5.8 10.3 12.9 12.0 8.0 3.3 −0.8 −4.2 2.6
Kõgõ külmemb °C −37.5 −36.0 −29.6 −19.8 −7.2 −2.2 1.8 1.5 −6.6 −13.8 −22.2 −38.6 −38.6
Vihm ja lumi mm 48 39 36 35 54 88 67 79 55 68 55 51 673
Keskmädselt sajupäivi (≥ 1.0 mm) 10 8 8 8 8 10 11 11 11 11 11 11 118
Keskmäne suhtõlinõ õhunesseq % 88 85 76 68 65 70 74 77 82 86 89 89 79
Mitu tunni päiv paistus 33.7 65.1 140.3 190.9 266.0 258.0 268.7 227.6 152.1 79.3 30.0 24.3 1,735.9
Lätteq: Riigi Ilmateenistüs[8][9][10][11]

Tunnismärgiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Ütś tähtsämbit Tarto tunnismärke om olnuq aoluulinõ Kivisild, midä om arvada tśehkendänüq ka Hitleri Adolf.

Tarto liina ammõtliguq tunnismärgiq ommaq Tarto lipp, Tarto vapp, Tarto logo ja tunnuslausõq ni 2014. aastagal kinnitõt Tarto jõõlipp. Ammõtlikkõ tunnismärke pruugitas naidõ märke pruukmiskõrra perrä. Tarto lipp tõmmatas üles liinaammõtidõ man, loko pruugitas liina üritüisi reklaamõ seen, jõõlippu pruugitas noidõ laivu pääl, miä pidäväq Tartot kodosadamas.

Päält ammõtlikkõ tunnismärke ommaq ka märgiq, midä inemiseq Tartoga kokko köütväq, näütüses Tarto raatus, Kivisild, Kaarsild, Tarto tuumkerik vai Tarto vaim.

Rahvastik[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

2021. aastaga alul elli Tarton 95 090 inemist – näist 74 234 eestläst, 12 399 vindläst, 1211 suumlast ja 1051 ukrainlast, aga ka pall'o tõisi. Suurõmb jago vällämaalt tulijist lääväq ülikuuli.[12]

Midä kaiaq tasos[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Sport[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tartot om pikkä aiga peet korvpalliliinas, kõgõ kuulsamb om Tarto Ülikooli korvpallimiiskund, miä om ka mitu kõrda Eesti meistres tulnuq.

Kõgõ tunnõtumb jalgpallimiiskund om Tartu JK Tammeka, kon mäng ka Eesti jalgpallimiiskunna mängjit. Tartohe tahetas tetäq ka vahtsõnõ jalgpallihall, kon talvõl olnuq parõmb triiniq.[13]

Häste om teedäq suusavõistlus Tarto maraton, miä kand külq Tarto nimme, a ei olõq inämb mitu aastat Tartost läbi lännüq. Tartost lääväq läbi Tarto Süküsjuuskmisõq ja rattaga sõitmisõq - Tarto rattamaraton ni Tour of Estonia Grand Prix.

Sõbraliinaq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tartol om põrõld 15 sõbraliina:

Pilte Tartost[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. 1,0 1,1 Statistikaamet. 2020. RV0291U: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar. haldusjaotus seisuga 01.01.2018. Pruugit 26.11.2020. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0291U
  2. https://tartu.ee/et/uudised/tartu-sai-enim-elanikke-juurde-valisriikidest-lahkuti-peamiselt-tartumaa-valdadesse
  3. Visit Tartu: Aolugu ja huvitavit asjo. Pruugit 19.10.2021. (eesti keelen)
  4. https://www.vanemuine.ee/teater/
  5. https://kultuur.err.ee/974481/euroopa-kultuuripealinnaks-valiti-tartu (pruugit 11.03.2021)
  6. https://www.kul.ee/et/eesmargid-tegevused/rahvusvaheline-koostoo/euroopa-kultuuripealinn-2024-tartu (pruugit 11.03.2021)
  7. Tarto valimisdebatt: Süäliina Kultuurikeskusõ ehitüskotus tõi suurõ vaiõlusõ ERR 07.10.2021. Pruugit 19.10.2021. (eesti keelen)
  8. Õhulämmi(Õhutemperatuur) (eesti keelen) Riigi Ilmateenistüs. Pruugit 19.10.2021
  9. Õhunesseq (Õhuniiskus) (eesti keelen) Riigi Ilmateenistüs. Pruugit 19.10.2021
  10. Vihm ja lumi (Sademed) (eesti keelen) Riigi Ilmateenistüs. Pruugit 19.10.2021
  11. Päävä paistminõ (Päikesepaiste kestus) (eesti keelen) Riigi Ilmateenistüs. Pruugit 19.10.2021
  12. Tartu sai enam elanikke juurde välisriikidest, lahkuti peamiselt Tartumaa valdadesse
  13. https://tartu.postimees.ee/7022157/annelinna-jalgpallihall-peab-valmima-jargmise-aasta-lopuks


Eesti liinaq

Abja-Paluoja | Antsla | Elvä | Haapsalu | Jõgõva | Jõhvi | Kallastõ | Karksi-Nuia | Kehrä | Keilä | Kilingi-Nõmmõ | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kurõssaarõ | Kärdlä | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvii | Mõisakülä | Narva | Narva-Jõõsuu | Otõmpää | Paidõ | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärno | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpinä | Sauõ | Sillamäe | Sindi | Suurõ-Jaani | Talliin | Tamsalu | Tapa | Tarto | Tõrva | Türi | Valga | Viländi | Võhma | Võro