Tarto

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tarto

eesti Tartu

Üleväst alla: Tarto liina keskus, Tarto vanaliin, Tarto Ülikooli päähoonõq talsipühhi aigu
Üleväst alla: Tarto liina keskus, Tarto vanaliin, Tarto Ülikooli päähoonõq talsipühhi aigu
Tarto liina lipp Tarto liina vapp
Tarto liina lipp Tarto liina vapp

Maakund: Tartomaa
Suurus: 38.96[1] km²
Elänikke: 95 090[1] (01.02.2021)

koordinaadiq: 58°28′ N 26°43′ E
Tarto
Eesti kihlkunnaq.jpg
Kon Tarto Eestin om


Tarto om suurusõ poolõst tõnõ liin Eestin, pääliina Taliina perän. 2021. aastagal elli Tarton 95 090 inemist.[2] Liin om Lõunõ-Eestin Imäjõõ veeren, miä juusk Eesti katõ kõgõ suurõmba järve – Võrtsjärve ja Peipsi järve – vaihõl. Tarton ommaq bussi-, rongi ja linnujaam.

Tartot peetäs eesti kultuuripääliinas, ku sääl om kogo maa kõgõ vanõmb ja uhkõmb Tarto Ülikuul, miä om ka riikõvaihõlidsõlt tunnustõt. Tarto esiq om Eesti ja tõisi Baltimaiõ kõgõ vanõmb liin. Tarton ommaq ka Riigikohus, Haridus- ja Tiidüsministeeriüm, Eesti Rahva Muusõum ja kõgõ vanõmb eestikiilne tiatri Vanõmuinõ. Tarton sündü Eesti Laulupitõ kommõq – 1869. aastagal oll' Tartun edimäne Üldlaulupido.

Tartost saa 2024. aastagal Õuruupa kultuuripääliin.

Aolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tõisi nimmi: Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Derpt, Jurjev.

Tarto ütes tähtsämbäs sümbolis om olnuq Kivisild, miä häötediq ärq Tõõsõ ilmasõa käügin.

Rahvastik[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

2021. aastaga alul elli Tarton 95 090 inemist – näist 74 234 eestläst, 12 399 vindläst, 1211 suumlast ja 1051 ukrainlast, aga ka pall'o tõisi. Suurõmb jago vällämaalt tulijist lääväq ülikuuli.[3]

Midä kaiaq tasos[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Pilte Tartost[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. 1,0 1,1 Statistikaamet. 2020. RV0291U: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar. haldusjaotus seisuga 01.01.2018. Pruugit 26.11.2020. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0291U
  2. https://tartu.ee/et/uudised/tartu-sai-enim-elanikke-juurde-valisriikidest-lahkuti-peamiselt-tartumaa-valdadesse
  3. Tartu sai enam elanikke juurde välisriikidest, lahkuti peamiselt Tartumaa valdadesse


Eesti liinaq

Abja-Paluoja | Antsla | Elvä | Haapsalu | Jõgõva | Jõhvi | Kallastõ | Karksi-Nuia | Kehrä | Keilä | Kilingi-Nõmmõ | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kurõssaarõ | Kärdlä | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvii | Mõisakülä | Narva | Narva-Jõõsuu | Otõmpää | Paidõ | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärno | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpinä | Sauõ | Sillamäe | Sindi | Suurõ-Jaani | Talliin | Tamsalu | Tapa | Tarto | Tõrva | Türi | Valga | Viländi | Võhma | Võro