Tarto

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tarto

eesti Tartu

Tarto keskliin ja Imäjõgi
Tarto keskliin ja Imäjõgi
Tarto liina lipp Tarto liina vapp
Tarto liina lipp Tarto liina vapp

Maakund: Tartomaa
Suurus: 38.96[1] km²
Elänikke: 95 090[1] (01.02.2021)

koordinaadiq: 58°28′ N 26°43′ E
Tarto
Eesti kihlkunnaq.jpg
Kon Tarto Eestin om

Tarto om rahva hulga poolõst tõnõ liin Eestin, pääliina Taliina perän. 2021. aastagal elli Tarton 95 090 inemist.[2] Liin om Lõunõ-Eestin Imäjõõ veeren, miä juusk Eesti katõ kõgõ suurõmba järve – Võrtsjärve ja Peipsi järve – vaihõl. Tarton ommaq bussi-, rongi ja linnujaam.

Tartot peetäs Eesti kultuuripääliinas, ku sääl om kogo maa kõgõ vanõmb ja uhkõmb Tarto Ülikuul, miä om ka riikõvaihõlidsõlt tunnustõt. Tarto esiq om Eesti ja tõisi Baltimaiõ kõgõ vanõmb liin.[3] Tarton ommaq ka Riigikohus, Haridus- ja Tiidüsministeeriüm, Eesti Rahva Muusõum ja kõgõ vanõmb eestikiilne tiatri Vanõmuinõ.[4] Tarton sündü Eesti Laulupitõ kommõq – 1869. aastagal oll' Tartun edimäne Üldlaulupido.

1920. aastagal teiq Tarton rahu Eesti Vabariik ni Nõvvokogo Vinnemaa ja Soomõ ni Nõvvokogo Vinnemaa.

Tartost saa 2024. aastagal Õuruupa kultuuripääliin.[5][6]

Nimeq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tast saa kaiaq, kuimuudu Tartot (ja tõisi Õuruupa liino) eri keelin kutsas.

1918. aastagast pääle om eesti keelen ja aolehti seen pruugit nimme Tartu, aoluulidsõlt ommaq tõsõq rahvaq taad liina mitund muudu kutsnuq. Inämbjaolt ommaq naaq tulnuq kõik vanast (lõuna)eesti nimest Tarbatu. Läti keelen om liina nimi olnuq Tērbata, täämbädsel pääväl ütleseq nimäq kah Tartu. S'aksa, roodsi ni poola keelen om liina nimes olnuq Dorpat. Vindläseq ommaq liina kutsnuq Юрьев (Jurjev) vai Дерпт (alams'aksa keelen Dorpat). Soomõ keelen kutstas liina nimega Tartto, õkva nigu võro keelen, õnnõ soomõ kiräviie perrä katõ t-ga.

Aolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kiviaig[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kõgõ vanõmbaq jäleq inemisest Tarton ommaq umbõs 10 000 aastat vanaq. Tuust aost om lövvet Kunda kultuuri Uus-Ihaste elokotus.

Ravvaaig[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tarto om kotussõ pääl, kon jo ravvaaol oll' hää jõõst üle minnäq. Imäjõgi oll' tuu nuka kõgõ tähtsämb transporditii, taad piten sai Pihkvahe ni Võrtsjärvele (vai ollaq esikiq Viländi ja Pärno jõkõ piten Õdagumerele), jõõst läts' üle vai läbi tii Põh'a-Eestist Pihkvahe. Toomõmäe pääle oll' hää tetäq kaitsõehitüsi.

Umbõs 700. aastagal ehitedi põrõldsõ Tähetorni kotussõ pääle muinaslinnus ja tuu kõrvalõ elokotussõq. Egäsugutsit asjo om tuust aost lövvet veidü, miä tähendäs, et linnus es olõq väegaq tähtsä. Rohkõmb om löüdmiisi 10. aastagasaast, tuul aol sis sai Tarto tähtsämbäs kotusõs.[7]

Vana-Vinne leetopisse perrä võit' Kiievi suurvürst Jaroslav Tark 1030. aastaga paiku tšuudõ ja ehit' vana kandsi asõmalõ vahtsõ, miä nimmati kaitsõpühäligu pühä Jüri perrä Jurjevis (Gjurgev, Гюргев). Tuud peetäs ka Tarto edimädses mainitsamisõs.

Keskaig[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Põrõldnõ aig[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

1988. aastagal peeti Tarton muinsuskaitsõpäivi, mink käügin tuudiq vällä Eesti lipu värmiq.

Eesti Vabariigi aastagapääväl, 24. radokuu pääväl minnäs kell 10 hummogu tähetorni mano Eesti lippu tervütämä. Tähetornin om Eesti lipp olnuq 1988. aastaga 23. piimäkuu pääväst saaniq üüpäiv läbi.

Tarton om Riigikohus ja 2001. aastagast Haridusministeeriüm (põrõld Haridus- ja Tiidüsministeeriüm).

Viimätsel aol om Tarto keskliina ehitet vahtsit suurõmbit huunit, miä ommaq ka kriitikat saanuq (nt Tarto vahtsõnõ kaubamaja, midä om nimmat ka "Tal'na ülikoolis"). Ütś 2021. aastaga kotsapäälitside valitsuisi valimistõ pääküsümüisi Tarton oll' Süäliina kultuurikeskusõ ehitämine.[8]

Maatiidüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kliima[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tarto liin jääs Sise-Eesti kliimavaldkunda. Mandrikliima mõotuisi om tundaq suvõl palavidõ päiviga ja talvõl külmi päiviga, ku külmä või ollaq esiqkiq päält 30 kraadi. Inämbäste ommaq talvõq külmäq ja suvõq kuumaq.

Tarto ilmajaam om Tõraveren, kohe om liinast ca 20 km.

Tarto keskmädseq 1991–2020, rekordiq 1865–
Kuu Jan Vee Mär Apr Mai Jun Jul Aug Sep Okt Nov Dets Aasta
Kõgõ lämmämb °C 9.7 10.9 18.4 27.5 30.9 34.0 34.9 35.2 30.3 21.5 13.8 13.0 35.2
Keskmäne maksimaalnõ °C −1.8 −1.6 3.3 11.1 17.1 20.6 23.1 21.8 16.3 9.2 3.3 0.0 10.2
Üldine keskmäne °C −4.1 −4.4 −0.5 5.9 11.5 15.5 18.0 16.7 11.8 6.0 1.2 −2.1 6.3
Keskmäne minimaalnõ °C −6.5 −7.3 −4 1.2 5.8 10.3 12.9 12.0 8.0 3.3 −0.8 −4.2 2.6
Kõgõ külmemb °C −37.5 −36.0 −29.6 −19.8 −7.2 −2.2 1.8 1.5 −6.6 −13.8 −22.2 −38.6 −38.6
Vihm ja lumi mm 48 39 36 35 54 88 67 79 55 68 55 51 673
Keskmädselt sajupäivi (≥ 1.0 mm) 10 8 8 8 8 10 11 11 11 11 11 11 118
Keskmäne suhtõlinõ õhunesseq % 88 85 76 68 65 70 74 77 82 86 89 89 79
Mitu tunni päiv paistus 33.7 65.1 140.3 190.9 266.0 258.0 268.7 227.6 152.1 79.3 30.0 24.3 1,735.9
Lätteq: Riigi Ilmateenistüs[9][10][11][12]

Tunnismärgiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Ütś tähtsämbit Tarto tunnismärke om olnuq aoluulinõ Kivisild, midä om arvada tśehkendänüq ka Hitleri Adolf.

Tarto liina ammõtliguq tunnismärgiq ommaq Tarto lipp, Tarto vapp, Tarto logo ja tunnuslausõq ni 2014. aastagal kinnitõt Tarto jõõlipp. Ammõtlikkõ tunnismärke pruugitas naidõ märke pruukmiskõrra perrä. Tarto lipp tõmmatas üles liinaammõtidõ man, loko pruugitas liina üritüisi reklaamõ seen, jõõlippu pruugitas noidõ laivu pääl, miä pidäväq Tartot kodosadamas.

Päält ammõtlikkõ tunnismärke ommaq ka märgiq, midä inemiseq Tartoga kokko köütväq, näütüses Tarto raatus, Kivisild, Kaarsild, Tarto tuumkerik vai Tarto vaim.

Rahvastik[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

1977. aastagal kasvi Tarto rahva hulk päält tuhandõ ja om seoniqaoniq umbõs nii ka püsünüq. 2005. aastagal sattõ rahva hulk jälkinäq 100 000 päält alla. 2021. aastaga alul elli Tarton 95 090 inemist – näist 74 234 eestläst, 12 399 vindläst, 1211 suumlast ja 1051 ukrainlast, aga ka pall'o tõisi. Suurõmb jago vällämaalt tulijist lääväq ülikuuli.[13] Arvatas, et Tarton eläs umbõs 10 000 inemist, kiä ei olõq hinnäst sisse kirotanuq.[14]

Tarton om pall'o tudõngit

Rahva hulk aastidõ perrä[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

1825 1833 1840 1847 1856 1881 1922
8450[15] 10 020[16] 12 203[17] 12 185[18] 12 914[19] 29 974[20] 50 342[21]
1934 1939 1959 1970 1979 1989 2000 2011 2015 2020
58 876[22] 60 281[23] 74 263 90 459 104 518 113 977 98 695 97 600 93 805 92 972

Rahvastik rahvusõ perrä[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Rahvus 1867 1881 1897 1922 1934
arv % arv % arv % arv % arv %
eestläseq 9720 46,3 16 526 55,4 29 039 68,6 42 459 84,5 51 559 87,6
s'akslasõq 8907 42,4 10 486 35,2 7020 16,6 3210 6,4 2706 4,6
vindläseq 1866 8,9 1818 6,1 3689 8,7 2570 5,1 2640 4,5
muuq 521 2,5 1144 3,8 2560 6,1 2103 4,2 1971 3,3
Kokko 21 014 100 29 974 100 42 308 100 50 342 100 58 876 100
Rahvus 1970 1979 1989 2000 2011
arv % arv % arv % arv % arv %
eestläseq 68 129 75,3 77 597 74,3 82 031 72,3 80 397 79,5 79 700 81,7
vindläseq 18 009 19,9 21 530 20,6 24 604 21,7 16 245 16,1 14 340 14,7
ukrainlasõq 1277 1,4 1685 1,6 2639 2,3 1239 1,2 891 0,9
suumlasõq 1220 1,4 1271 1,2 1275 1,1 1073 1,1 706 0,7
valgõvindläseq 551 0,6 749 0,7 1088 1,0 490 0,5 355 0,4
muuq 1273 1,4 1549 1,5 1783 1,6 1725 1,7 1608 1,6
Kokko 90 459 100 104 381 100 113 420 100 101 169 100 97 600 100

Valitsõminõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tarto umavalitsusorganiq ommaq Tarto liinavolikogo ku iistsaisjakogo ja Tarto liinavalitsus ku volikogo tegijäorgan. Tarto liina valitsõmisõ põhimõttõq ommaq kirjä pantuq Tarto liina põhimäärüste.

1998. aastagast om Tarton võimul olnuq Rehvormieräkund, kon ommaq olnuq ka kõik liinapääq.

Tarto liinapääq 1918–1940:[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tarto liinapääq 1991. aastagast[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Liinajaoq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tarto liinajakõl ei olõq eräle valitsõmist, miä ommaq näütüses Tal'nan. Kõgõ vanõmb elondus om põrõhõlladsõ keskliina, Ülejõõ ja Supiliina kotsal. Pindala ja rahva arvu poolõst om kõgõ suurõmb liinajago Annõliin.

Aoluulidsõ keskliina ümbre ommaq vanõmbaq liinajaoq – umaaolidsõq edeliinaq, miä tekküq jõõ kaubateie viirde. Kavvõmbalõ jääseq 20. aastagasaal tegünüq vahtsõmbaq liinajaoq. Imäjõõ hää kalda pääl ommaq Supiliin, Karlova ja Ropka tüüstüspiirkund, üles ürgoro nõlvi pääle Tähtvere, Vaksali, Ropka ja 19. aastagasaal liinast vällä ehiteüq liinajaoq raudtiist edesti: Veeriku, Maarjamõisa, Tammõliin, Räniliin ja Variku. Kura kalda pääl ommaq jõõ veeren Ülejõõ, Annõliin ja Ihastõ, oro nõlvi pääl Raadi-Kruusamäe ja Jaamamõisa.

Jõõ hää kalda pääl om Tarto liinast 56% ja kura kalda pääl 44%.

Kultuur[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tartot peetäs Eesti kultuuripääliinas.

Tarton om rikas kultuurielo: liinan om mitmit tiatrit, muusõummõ, kontsõrdikotussit, kooriq ja andsmbliq, kultuurikotusõq ja -ütisüseq. Pall'o kultuuri om korgkuulõ ümbre, näütüses om Tarto Ülikoolil oma kammõrkuur ja koolist om vällä kasunuq üliopilastiatri. Tarton peetäs kultuuri-, muusiga- ja kirändüsfestivaalõ, tandso- ja laulupidosit.

Liina kultuuriello juht Tarto Liinavalitsusõ kultuuriosakund. Suurõmb jago Tarto muusõumõst ommaq liina allasutusõq, liina käen om ka Lutsu Oskari nimeline Tarto Liina Keskraamadukogo.

2015. aastagst om Tarto tiidüskultuuriliino võrgustun[24] ja UNESCO kirändüsliino võrgustun[25].

Tiatriq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kõgõ vanõmb, suurõmb ja häste teedäq tiatri Tarton om 1870. aastagal luud Vanõmuinõ, kon tetäs nii draamat, oopõrit ku balletti.

Suudõlõvaq tudõngiq Tarto Raatusõ iin.

Suvõnäütemängest om vällä kasunuq Imäjõõ Suvõtiatri.

Tarto Ülikooli man olnust näütemängotsõõrõst om vällä kasunuq Tarto Üliopilastiatri.

Häste om teedäq ka Põllu Ivari Tartu Vahtsõnõ Tiatri.

Kujoq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Suurõmb jago kuiõst ommaq mälehtüses aoluulisiilõ inemiisilõ. Tunnõduq ommaq Barclay de Tolly monument keskliinan Barclay platsi pääl, Gustav II Adolfi monument Tarto Ülikooli päähuunõ takan Kuningaplatsi pääl, Petersoni Kristjan Jaagu monument Toomõmäe pääl, Tõnissoni Jaani monument Tõnissoni platsi pääl, Treffneri Hugo monument Ülejõõ pargin, Tubina Eduardi monument Vanõmuisõ tiatri vahtsõ maja iin ja Wilde'i Oscari ni Vilde Eduardi skulptuur Vallikraavi ja Ülikooli huulidsa nuka pääl.

Tarto raatusõ iin om viipurskusõskulptuur "Suudõlõvaq tudõngiq", midä peetäs Tarto ütes sümbolis.

Muusõumiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tarton om päält 20 esiqsugumadsõ muusõumi. Naidõ siän om riigi-, liina-, korgidõkuulõ ja ettevõttidõ muusõummõ. Häste ommaq teedäq Eesti Rahva Muusõum, Eesti Kirändüsmuusõum, Eesti Spordimuusõum, Tarto Kunstimuusõum, Tarto Liinamuusõum ja Tarto Ülikooli muusõumiq. Mõnikõrd peetäs muusõumõs ka Tarto Ülikooli kasvaida ja AHHAA tiidüskeskust.

Eesti Kirändüsmuusõum om rohkõmb tiidüsasotus ja kiräkogo ku muusõum. Eesti Spordimuusõum om riigi uma. Tarto liina umaq ommaq kats muusõummi: Tarto Mängoasjumuusõum ja Tarto Liinamuusõum. Ettevõttidõ ummist ommaq teedä Tarto Ollõvabrigu muusõum ja Eesti Trükümuusõum.

Sport[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tartot om pikkä aiga peet korvpalliliinas, kõgõ kuulsamb om Tarto Ülikooli korvpallimiiskund, miä om ka mitu kõrda Eesti meistres tulnuq.

Kõgõ tunnõtumb jalgpallimiiskund om Tartu JK Tammeka, kon mäng ka Eesti jalgpallimiiskunna mängjit. Tartohe tahetas tetäq ka vahtsõnõ jalgpallihall, kon talvõl olnuq parõmb triiniq.[26]

Häste om teedäq suusavõistlus Tarto maraton, miä kand külq Tarto nimme, a ei olõq inämb mitu aastat Tartost läbi lännüq. Tartost lääväq läbi Tarto Süküsjuuskmisõq ja rattaga sõitmisõq - Tarto rattamaraton ni Tour of Estonia Grand Prix.

Sõbraliinaq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tartol om põrõld 15 sõbraliina:

Pilte Tartost[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Midä kaiaq tasos[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. 1,0 1,1 Statistikaamet. 2020. RV0291U: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar. haldusjaotus seisuga 01.01.2018. Pruugit 26.11.2020. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0291U
  2. https://tartu.ee/et/uudised/tartu-sai-enim-elanikke-juurde-valisriikidest-lahkuti-peamiselt-tartumaa-valdadesse
  3. Visit Tartu: Aolugu ja huvitavit asjo. Pruugit 19.10.2021. (eesti keelen)
  4. https://www.vanemuine.ee/teater/
  5. https://kultuur.err.ee/974481/euroopa-kultuuripealinnaks-valiti-tartu (pruugit 11.03.2021)
  6. https://www.kul.ee/et/eesmargid-tegevused/rahvusvaheline-koostoo/euroopa-kultuuripealinn-2024-tartu (pruugit 11.03.2021)
  7. Lang, Valter 2007. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. lk 239.
  8. Tarto valimisdebatt: Süäliina Kultuurikeskusõ ehitüskotus tõi suurõ vaiõlusõ ERR 07.10.2021. Pruugit 19.10.2021. (eesti keelen)
  9. Õhulämmi(Õhutemperatuur) (eesti keelen) Riigi Ilmateenistüs. Pruugit 19.10.2021
  10. Õhunesseq (Õhuniiskus) (eesti keelen) Riigi Ilmateenistüs. Pruugit 19.10.2021
  11. Vihm ja lumi (Sademed) (eesti keelen) Riigi Ilmateenistüs. Pruugit 19.10.2021
  12. Päävä paistminõ (Päikesepaiste kestus) (eesti keelen) Riigi Ilmateenistüs. Pruugit 19.10.2021
  13. Tartu sai enam elanikke juurde välisriikidest, lahkuti peamiselt Tartumaa valdadesse
  14. Tarto: Vahtsõ elokotusõ registriirmine. Pruugit 29.11.2021.
  15. Статистическое изображение городов и посадов Российской империи по 1825 год. Сост. из офиц. сведений по руководством директора Департамента полиции исполнительной Штера. Спб., 1829.
  16. Обозрение состояния городов российской империи в 1833 году / Изд. при министерстве внутренних дел. — Спб., 1834.
  17. Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. — Спб., 1840.
  18. Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи [по 1 мая 1847 года]. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. Спб., 1852.
  19. Статистические таблицы Российской империи, составленные и изданные по распоряжению министра внутренних дел Стат. отделом Центрального статистического комитета. [Вып. 1]. За 1856–й год. Спб., 1858.
  20. 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 10.
  21. 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 10.
  22. Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 1.
  23. Strukturbereicht über das Ostland. Teil I: Ostland in Zahlen. — Riga, 1942.
  24. Kangur, Marii 2014: Tarto saiõ tiidüskultuuriliino nimekirjä. ERR Uudisõq, 23. detsember. Pruugit 30.11.2021. (eesti keelen)
  25. Koordi Kaspar 2015: Tarto pääsi UNESCO luuvidõ liino võrgustuhe.. Postimiis, 12. joulukuu päiv. Pruugit 30.11.2021. (eesti keelen)
  26. Tarto Postimiis, 2020: Annõliina jalgpallihall piät järgmädse aastagal lõpus valmis saama. 21. hainakuu päiv. Pruugit 30.11.2021. (eesti keelen)


Eesti liinaq

Abja-Paluoja | Antsla | Elvä | Haapsalu | Jõgõva | Jõhvi | Kallastõ | Karksi-Nuia | Kehrä | Keilä | Kilingi-Nõmmõ | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kurõssaarõ | Kärdlä | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvii | Mõisakülä | Narva | Narva-Jõõsuu | Otõmpää | Paidõ | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärno | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpinä | Sauõ | Sillamäe | Sindi | Suurõ-Jaani | Talliin | Tamsalu | Tapa | Tarto | Tõrva | Türi | Valga | Viländi | Võhma | Võro