Imäjõgi

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Imäjõgi
Imäjõgi keskjoosul pääle iäminekit
Imäjõgi keskjoosul pääle iäminekit
Jõõ läteq Võrtsjärv
Jõgi juusk Peipsi järve
Maaq Eesti
Maakunnaq Tartomaa, Viljandimaa
Kihlkunnaq Kolga-Jaani, Rannu, Puhja, Äksi, Tarto-Maarja, Kamja, Võnnu
Jõgikunna suurus 9740 km²
Pikkus 100 km
Korgusvaih 3,6 m
Sadaminõ 0,03 m/km
Jõõ vooluhulk 70,1 m³/sek
Hääpoolidsõq harojõõq Kavilda jõgi, Elvä jõgi, Ilmatsalu jõgi, Porijõgi, Mudajõgi, Luutsna jõgi, Ah'a jõgi, Agali jõgi, Mõra jõgi
Kur'apoolidsõq harojõõq Pedja jõgi, Laeva jõgi, Amme jõgi, Koosa jõgi

Imäjõgi (ka Suur Imäjõgi) om Eesti suurõmbit jõki. Imäjõgi om rahuligu vooluga, kuna jõõ sadaminõ om kõgõst 3,6 miitrit. Tuu tege jõõ keskmädses sadamisõs 3 cm/km. Imäjõõ alotus om Võrtsjärve põh'ahummogunukan Rannu-Jõesuun. Jõgi juusk läbi Tarto ni juusk Praagal sisse Peipsi järve. Jõõ pittus om 100 km.

Suurõmbaq harojõõq ommaq Pedja, Ah'a, Elvä ja Laeva jõgi. Jõõ ülemb- ni alambjoosul ommaq lajaq suuq ja luhaq, miä suurõvii aol ommaq vii all. Keskmädsel joosul juusk jõgi Imajõõ ürgoron. Imäjõgi om kogo pittusõn laivoga sõidõtav.

Imäjõõl ommaq suudsõq kaldõq, miä ommaq läbi aastagasato tennüq rassõs silla ehitämise ja aastak läbi jõõst üleminemise. Üts kotus, kon kõva maisõmaa om mõlõmbal puul õkva jõõ veeren, om Tarton Laia huulidsa otsan Vabadussilla kotus. Sääl om ka aoluulinõ jõõ üleminemise kotus, kohe tegüsi Tarto liin inämb kui 1000 aastakka tagasi.

Imäjõõ aoluulinõ nimi s'aksa keelen om Embach ni läti keelen Mētra. Imajõõs om manitsõt ka Pärnost üle Viländi ni Tarto Pihkvahe lännüt viitiid ja tuu ütsikit jakõ – Pärno Imäjõkõ (täämbätsel aol Pärno jõgi), (Suurt) Imäjõkõ ni Pihkva Imäjõkõ (parhilla Velikaja jõgi).