Võrtsjärv

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Võrtsjärv

Virtsjärv

Imäjõõ läteq ja Võrtsjärv
Imäjõõ läteq ja Võrtsjärv
Valgala maaq Eesti, Läti
Järve juuskvaq Väiku Imäjõgi, Tänässilmä jõgi, Õhne jõgi, Tarvastu jõgi
Järvest juuskvaq vällä Imäjõgi
Järve suurus 270,7 km²
Pikkus 34 800 m
Lakjus 14 800 m
Keskmäne süvvüs 2.8 m
Kõgõ suurõmb süvvüs 6 m

Võrtsjärv (ka Virtsjärv, s'aksa keeli Wirzsee) om Eesti ja Baltimaiõ suurusõ poolõst tõnõ järv.

Võrtsjärv jääs Viländimaa, Tartomaa ja Valgamaa vaihõlõ. Võrtsjärve ümbre ommaq kuuś kihelkunda: Viländi, Kolga-Jaani, Rannu, Rõngu, Helme, Tarvastu. Henrigu Liivimaa aigraaamatun om Võrtsjärve kutsut Worcegerwe, Worcegerrewe vai Wordegerwe[1]. Võrtsjärvest püvvetäs pall'o kalla, aastagan ligilähkühe 250 tonni. Kõgõ tunnõtumb noist om angõrus. Järven om kokko 35 kalaliiki, a mõnõq teedüsselätteq nimmasõq 27 liiki. Järve juuskvaq 18 jõkõ ja uia.

Järven om Tondisaar, kon suvõl peetäs pall'o pitõ. Võrtsjärve hummoguperve man, Vehendi külän om Võrtsjärve Limnoloogiajaam.

Võrtsjärve ümbre om kolm suurõmbat sadamat: Oiu, Valma ja Jõelähtme.

Vanast om lännüq läbi Võrtsjärve Pärno—Viländi—Tarto—Peipsi viitii.

Parhilladsõl aol om Võrtsjärve ümbre kolm suurt valda: Viländi, Elvä ja Tõrva vald, kon kokko eläs 21 000 inemist.

Võrtsjärv keväjä alostusõn. Nätäq ijjä ja üleujotust. Pilt om tett 8. mahlakuu pääväl 2022.

[1] Henriku Liivimaa kroonika (Heinrici chronicon Livoniae). Lad. k. tõlk. Kleis, Richard. Toim. Ja kom. Tarvel, Enn. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, pt. XV 7, lk 128—129, XXIV 5, lk 218—219, XXIX 3, lk 256—257.