Uppsala
| Uppsala | |
 Uppsala keskliin ja tuumkerik |
|
|---|---|
| Riik: Roodsi | |
| Suurus: 48,77 km² | |
| Elänikke: 152 655 (2011) | |
| koordinaadiq: 59°51′ N 17°38′ E | |
 Kon Uppsala Roodsin om |
Uppsala (loeq: uppsaala) om liin Roodsi keskosan Uppsala läänin Stockholmist 70 km põh'a puul. Tä om Roodsin suurusõ poolõst neläs liin ja sääl eläs umbõs 150 000 inemist.
Uppsala om ülikooliliin. 1477. aastagal luud Uppsala Ülikuul om kõgõ vanõmb ülikuul Skandinaavian. 1164. aastagast pääle om Uppsala ka roodsi keriklik keskus, tan om Roodsi kerigu pääpiiskop.
Aolugu
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Vanast oll' liin täämpädsest Uppsalast mõni kilomiitre põh'a puul. S'oo ilma aigo kutsutas tuud paika Vanas-Uppsalas (Gamla Uppsala). S'ooilmaaigsõt liina kotust kutsuti toona Östra Arosõs. Keskaigsõ kiränigu Bremeni Adama perrä oll' Uppsala toona Roodsi kõgõ tähtsämb paganauso keskus ja timä templin olliq uhkõq aasõ (jumalidõ) kujoq.
Ku Roodsin võeti vasta ristiusk sai Uppsalast tähtsä ristiuso keskus. 1164. aastagal pühitsediq Alvastra kluustrõst tulnuq munk Stefan Uppsala edimädses pääpiiskopis.
Östra Arost peeti tuudaigo Vana-Uppsala sadamaliinas. 1274 sai Östra Arosõst piirkunna keskus. Ku Vana-Uppsala kerik palli maaha, sõs kolõ pääpiiskop Östra Arosõhe, kohe panti pistü uhkõ tuumkerik, miä pühitsediq sisse 1435. aastagal. Kerik ehitediq gooti stiilin ja tä om Põh'a-Õuruupa üts suurõmbit.
Uppsalan om Skandinaavia kõgõ vanõmb ülikuul. Tuu luudi 1477. aastagal. Carl von Linné, Uppsala Ülikooli üts kõgõ kuulsamb tiidläne, elli Uppsalan pall'o aastit ja timä maia ja aida või ka s'oo ilma aigo nätäq. 16. aastagasaast om perit Uppsala loss. 1702. aastagal oll' liinan suur palang. 1960.-ndil ja 1970.-ndil aastagil lammutõdiq mitmõq kultuuri- ja aoluulidsõ väärtüsega huunõq, a sõski ommaq viil pall'oq vanaq huunõq alalõ.
Lõviga vapp om perit 1737. aastagast. Tuust aost om tedä mito kõrda muudõt, perämäne muutminõ oll' 1986. aastagal. Olõ-iq peris kimmähe teedäq, midä tuu lõvi tähendäs, a arvada või, et tä om köüdet kuninglidsõ lõviga, kedä või nätäq ka Roodsi vapi pääl.
Geograafia
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Liin om ehitet viläka maaga Uppsala tasandikulõ Fyrise jõõ viirde. Jõõga rööbilde ommaq umbõs 30 miitre korgutsõq mäeq, kohe om ehitet Uppsala kants ja kost om nätäq suur jago liinast. Liina keskpark Stadsskogen (sõna-sõnalt "liinamõts") küünüs jõõ veeren lõunõ puult pia keskliina ja sääl käüväq pall'oq liina elänikuq puhkaman.
Et Uppsalast om Stockholmi õnnõ 70 km (40 minotit rongiga sõita), sõs käüväq pall'oq Uppsalast pääliina tüüle. Stockholm-Arlanda linnujaama om rongiga 17 minotit, nii et linnukiga om Uppsalahe lihtne sõita.
Uppsala ärikeskus om küländki kompaktnõ. Aoluulidsõlt ommaq ülikoolihuunõq, pääkerik ja vana kuningaloss jõõst õdagu puul, muust liinast veitse erälde. Nuuq huunõq ommaq pia muutmalda kujol alalõ püsünüq täämbädse pääväni. Liina pääplats ja ärikeskus ommaq jõõst hummogu puul; nuuq piirkunnaq ommaq esieränis 1960-ndidõ majanduskasvo aigo kõvva muutunuq. Perämäidsil aastakümnil om liina viirde ehitet suuri kaubanduskeskuisi ja liina lähkohe om kah inemiisi elämä lännüq.
Majandus
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Uppsala om tunnõt ku tukõv meditsiiniuuringidõ keskus ja sääl om mitmit bioteknoloogiaettevõttit.
Transport
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Uppsalan sõidõtas väega pall'o jalgrattidõga.
Korgõmb haridus
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Ülikooliq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Uppsala Ülikuul. S'oo luudi 1477. aastagal piiskop Ulvssoni Jakobi aigo. 1515 panti tä kinniq. Ammõtlidsõlt tetti tä jälq vallalõ 1595.
Üliopilaisil om 13 seltsi (nation), kohe kuulutas harilikult tuu perrä, määntsest Roodsi piirkunnast perit oldas.
- Roodsi Põllumajandusülikuul (Sveriges Lantbruksuniversitet).
Tõõsõq korgõqkoooliq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Johannelundsi Teoloogilinõ Korgõkuul. Lutõriuso teoloogilinõ seminär, miä luudi 1862 ja miä Uppsalan om aastagast 1970.
- Elo Sõna Teoloogilinõ Seminär, miä kuulus Oral Robertsi Ülikooli (Tulsa, Oklahoma, USA) mano.
- Newmani Instituut. Katoliiklik kuul, miä om luud aastagal 2001.
- Pingströrelsensi teoloogilinõ seminär. Nelipühiläisi teoloogilinõ seminär.
Midä kaiaq tasos
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Fyrise jõgi jaga liina katõs: aoluulinõ jago õdagu puul ja muudsamb jago hummogu puul. Inämbüs põnõvist as'ost (tuumkerik, vanaq tänäväq, pargiq) ommaq õdagu puul jõkõ. Hummogu puul ommaq elomajaq, administratiivhuunõq ja äriq.
Kõgõ välläpaistvamb hoonõq Uppsalan om tuumkerik. Tuu om kõgõ suurõmb kerik Skandinaavian (118,70 miitret korgõ) ja tedä om nätäq pia egalt puult liinast.
Tuumkerigu kõrval õdagu puul om Gustavianum – ülikooli vana päähoonõq, miä ehitediq 1625 ja miä oll' päähuunõs pia 19. aastagasaa lõponi. Põrõhõlla om sääl huunõn Museum Gustavianum – muusõum, kon või nätäq ülikooli aoluuga köüdet asjo, Augsburgist saad kunstikabinetti ja Vanast-Egüptüsest perit asjo. Sääl om ka ilma muutmalda püsünü anatoomilinõ tiatri, kon tohtrõs opjit opati.
Gustavianumist üle tii om ülikoooli vahtsõnõ päähoonõq, miä ehitediq aastagil 1879–86 Itaalia renessansi stiilin. Tollõn huunõn om muuhulgan ka Uppsala ülikooli mündikabinet, kohe om kokko kor'at pia 40 000 münti ja medälit.
Ülikooli päähuunõst mitte kavvõn om Uppsala Ülikooli Raamadukogo (Carolina Rediviva). Tuu om kõgõ suurõmb raamadukogo Roodsin, kon om üle 5 mill'ona köüte ja umbõs 60 000 käsikirjä. Raamadukogo hoonõq ehitediq 1820–1841.
Ülikooli raamadukogost lõunõõdagu puul 35 miitre korgutsõ mäe pääl om Uppsala Loss (Uppsala Slott). Tuud naas' 1549 ehitämä kuning Gustav Vasa, kinkast naas' pääle Vasa kuningasugu. S'oo ilma aigu om lossin mitu muusõummi ja maavanõmba (landshövding) residents.
Uppsalast 5 km põh'a puul om Gamla Uppsala ("Vana-Uppsala"). Sääl oll' liin inne ristiuso vastavõtmist. Sääl ommaq pagana-aigsidõ valitsõjidõ kalmukingoq ja vana 1164. aastagal ehitet kerik, miä om ehitet vana pagana-aigsõ templi kotussõ pääle. 1240. aastagal kerik palli ja pääle tuud ommaq timäst õnnõ mõnõq osaq kõrda tettüq.
Kuulsambaq inemiseq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Ångströmi Anders Jonas (Anders Jonas Ångström)
- Arrheniusõ Svante (Svante Arrhenius)
- Bergmani Ingmar (Ingmar Bergman, 1918–2007, filmiresissör)
- Berzeliusõ Jöns Jakob (Jöns Jakob Berzelius)
- Blixi Hans (Hans Blix)
- Carlssoni Arvid (Arvid Carlsson)
- Celsiusõ Anders (Anders Celsius, 1701–1744)
- Dymotti Adiam (Adiam Dymott)
- Ekmani Ulf (Ulf Ekman, kerkoopõtaja)
- Erikssoni Stefan (Stefan Eriksson)
- Erikssoni Martin (Martin Eriksson)
- Ernmani Malena (Malena Ernman)
- Hallmani Torsten (Torsten Hallman, motokrossi maailmameistre)
- Hollmeri Lars (Lars Hollmer)
- Hammarskjöld Dag (Dag Hammarskjöld)
- Klumi Mattias (Mattias Klum)
- Laurelli Carl-Bertil (Carl-Bertil Laurell)
- Lepardi Dave (Dave Lepard, 1980–2006, laulja)
- Liljeforsi Ruben (Ruben Liljefors)
- Lindforsi Viveca (Viveca Lindfors, 1920–1995, näütelejä)
- Linné Carl (Carl von Linné, 1707–1778)
- Maggio Veronica (Veronica Maggio)
- Nesseri Håkan (Håkan Nesser)
- Parkmani Stefan (Stefan Parkman)
- Rendeli Emma (Emma Rendel, sündünüq 1976, kunstnik)
- Roslingi Hans (Hans Rosling)
- Rudbeckiusõ Olaus (Olaus Rudbeckius)
- Schneidermanni Dina (Dina Schneidermann)
- Stolti Roine (Roine Stolt)
- Thörnqvisti Owe (Owe Thörnqvist)
- Törnqvisti Rebecka (Rebecka Törnqvist)
Naist Arrhenius, Bergman, Blix, Carlsson, Celsius, Dymott, mõlõmbaq Erikssoniq, Hallman, Klum, Laurell, Liljefors, Parkman, Rosling, Stolt, Lepard, Thörnqvist and Törnqvist ommaq sündünüq Uppsalan.
