Tarto Piitre kerik

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tarto Piitre kerik 2012. aastagal

Tarto Piitre kerik (Tartu Peetri kirik) om lutõri kerik Tarton Narva mäe pääl.

Uusgooti moodugaq kerik ehitedi 18821884 ja oll' ainukõnõ kerik Tarton, miä elli sõaaoq (1941, 1944) üle ja kon jumalateenistüs katski es jääq.

Kerikun om ka EELK Tarto Piitre kogodus.

Aolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Ehitämine[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Eesti 1. üldlaulupido kotusõ kõrvalõ naati kerikut ehitämä rahvuslidsõ liikmisõ aol 19. aastagasaa tõsõl poolõl, ku eestläseq üle Eesti kerikit ehitiq. Rahha ehitämise jaos saadi andist ja kontsõrtõ kõrraldamisõst.[1]

Edimädse projekti tekk' 1876. aastagal liinaarhitekt Roetscheri Maximilian, a tuud es kinnütedäq.

1880. aastagal tetti Peterburgin vahtsõnõ konkurss, mink võit' prohvesri Schröteri Viktor.

1881.–1982. aastaga talvõl tuudi ehitüsplatsi pääle Ilmatsalu kivivabrigu savikiviq ja puumatõrjal. 1882. aastaga keväjä naati alosmüüre jaos kraavõ kaibma ja müürü kudama. Kerik sai nukakivi 31. lehekuu pääväl 1882.

Piitre kerigu pühitsemine, 1884

Kerik, miä oll' viil' tornõldaq, pühitsedi 16. süküskuu pääväl 1884. aastagal (vkp), mis sis, et tuud aigu kerik viil sukugi valmis es olõq – rehekuun alanuil teenistüisil istõ rahvas õnnõ hariligõ laudu pääl, altrilavva ja tagomidsõ saina pääl oll' tapeet. Ka kerigutorniq es olõ viil valmis ja näide jaos tull' rahha viil küssüq. Õdagutorni kiivri saiõ valmis 1903. aastagal arhitekti Hellati Georgi projekti perrä. Kogo ehitämine läts' masma 110 000 ruublit.[2]

Sõaaoq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

20. aastagasaal oll' Tarton kats' suurõmbat madinat, kon ka kerik kõvvõ pihta saiõ.

1941. aastagal peet lahinguq Tarto inämbläisi käest pästmises jätiq kerigu saino pääle umaq jäleq.

1944. aastagal, ku inämbläseq Tarto tagasi võtiq, saiõ kerigo katus pihta, plekk hävvü.

Tuust huul'madaq peeti jumalateenistüisi edesi, midägi es jääq katski ja Piirte kerik oll' ainukõnõ kerik Tarton, kon nii läts'. Nõvvokogo aol püüti suur mürsühaud ja kuulimulguq kinni kattaq, a matõrjaalõ es olõq väega saiaq ja kerik oll' sõaarmõ täüs 21. aastagasaa algusõniq.

Renoviirmine 2011. aastagal

Vahtsõst renoviirmine[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Nõvvokogo ao parandusõq es olõq kuigi kimmäq, kerik oll' külq tarvitamiskõlvolinõ, aga taht' õks ümbretegemist. Tuuga naati tegelemä 2007. aastagal, ku tetti muinsuskaitsõ ekspertiis ja arhitektuuri eskiisprojekt. As'aga oll' kipõ – pääsaali katus lask' jo läbi, egä vihmaga tull' pangiq alaq pandaq.

2010. aastagal lubasi kogususõ liigõq Veeberi Tiit turna alaq pandaq, tetti plaan. 2011. aastaga keväjä tettiq projektiq, piimäkuun olliq jo tellinguq pistü.

2013. aastaga mahlakuun saiq tüüq valmis ja kerik anti kogodusõlõ üle. Kõrda saiq tettüs nii kiviq, pääuss, aknaq, päätorni kiivri, kullati ärq tornirist.[3]

Põrõldnõ aig[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

21. aastagasaa tõõsõs kümnendis om kerik jälkinaq illos kotus tartlaisilõ ja kõigilõ tõisilõ, kerikun peetäs kontsõrtõ, perreliidsi tallituisi ja pall'o muudkiq.

Opõtajaq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Wilhelm Gottfried Eisenschmidt (teenistusaeg 1869–1922), 1. pihtkund;
  • Arnold Laur (1912–1922), 2. pihtkund;
  • praost Julius Rutopõld (1923–1936), 1. pihtkund;
  • Jaan Treumann (1923–1941), 2. pihtkund;
  • dr. Jaak Taul (1936–1944), 1. pihtkund;
  • Jaan Muru (1941–1944), 2. pihtkund;
  • praost August Janni (1942–1981);
  • Kalle Mesila (1981–2009).
  • Ants Tooming (2010–)[4]

Kerigu altri[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

TartuPeetriKirikuSisevaade.jpg

Edimädsest kerigu altrist olõki-õi täpsäle teedäq, määne tuu oll'. Üts' pilt om tett inne 1900. aastakka, kost om nätäq, et altri külgi pääl es olõq maalõ, olliq õnnõ krandsiq. Ka vitraasiq, miä revolutsiooni aol purus pestiq, olliq tuu pildi pääl viil olõman.

Altrimaalis om Johan Köleri 1887. aastaga "Kutsva Kristus", mink keriguvanõmb Gustav Friedrich Goldmann Peterburist ost' ni kerikulõ and'.

Altri puuosa tekk' tiislär Karl Kutsar.

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. https://tartupeetri.eelk.ee/Ajalugu.php
  2. Aoleht Vaba Eestlane, 2. joulukuu päiv 1953. Pruugit 25.03.2021
  3. https://tartupeetri.eelk.ee/Torni_taastamine.php
  4. https://tartupeetri.eelk.ee/Ajalugu.php

Kaeq viil[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]