Tarto rahu

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eesti volimeheq Tarto rahu sõlmmisõl. Kura puult: Poska Jaan, kindral Sootsi Jaan, kolonel Muti Victor. Väiko lavva takan kirotas lapingulõ alaq Piibu Ants.

Tarto rahuleping om 2. radokuu pääväl 1920 Eesti Vabariigi ja Nõvvokogo Vinnemaa vaihõl Tarton sõlmit riikevaihõlinõ leping, miä lõpõt' Vabahussõa ni pand' paika Eesti hummogupiiri. Lepinguga Nõvvokogo Vinnemaa tunnist' Eesti Vabariigi esiqsaismist.

Leping[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tarto rahuleping on kokko pant eesti ja vinne keelen, registreerit Rahvidõ Liidon ni vällä ant prantsusõ- ni inglüskiilse tõlkõga Rahvidõ Liido papridõ kogon nr XI 1922. aastagal.

Ülevinnemaalidsõ Kesktäütevkomitee ratifitsiire lepingu 4. radokuu pääväl ja Eesti Asutav Kogo 13. radokuu pääväl 1920. Ratifitsiirmiskiräq vaihtõdiq Moskvan 30. urbõkuu pääväl 1920 ja tuust pääväst pääle naas' leping masma.

Lepingun om 20 artiklit, pääle sõa lõpõtamisõ ka Eesti riigi tunnistamise kotsalõ, kon kirotõdas piiri-, julgõolõgi-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikast.

Lepingu tagajäreq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Lepingugaq Vinnemaa tunnist' Eesti esiqsaismist igävädsest aost igäväste de jure ni ütel' "igävädses aos ärq kõigist suvõräänõiguisist, miä Vinnemaal Eesti rahva ja maa kotsilõ olliq".

Lepingu perrä es piäq Eesti inneskidse Vinnemaa keisririigi võlgo masma.

Lepingugaq sai paika Eesti ja Vinnemaa piir', põrõldsõ aoga võrrõldõn olliq Eestil ka Narva-tagodsõq maaq ni Petserimaa. Eesti sai Vinnemaa iin kõigist kohussist priis ni sai Vinnemaa kullafondist 15 mill'onit kuldruublit – 11,6 tonni kulda.

Vabahussõa lõpun oll' egäl Vinnemaa eestläsel õigus Eestihe elämä tullaq. Tegeligult Vinnemaa takist' eestläisi Eestihe kolimist: umbõs 190 000 eestläsest tull' taaha 38 000.

Mõlõmbaq poolõq lubasiq, et ei lupaq umalõ maalõ tõsõ riigi vainlaisi, Eestin kaotõdi Vinne valgidõ Põh'aõdaguvägi.

Leping täämbä[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Vinnemaa ei tahaq lepingust midägi kuuldaq ja ütles, et tuu inämb ei massaq. Zahhanova Maria, Vinne välisministeeriümmi iistkõnõlõja, kirot 31.12.2019: "Eesti ku riik, miä eksistiire aastil 1918-1940, kaot' riikõvaihõlidsõ õigusõ, ku astõ NSV Liito. Tarto leping kaot' jõvvo, selle et mõlõmbaq poolõq, kiä lepingu sõlmõq, olliq NSV Liidon. Lepingut ei olõq Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiooni registrin. Lisäs es kõnõlõq Hitleri-vastanõ koalitsiuun (NSVL, USA, Suurbritannia) Teheranin, Jaltan ja Potsdamin Balti riike Nõvvokogo Liito astmisõlõ vasta. Selle om 1920. aastaga Tarto rahuleping tühäne ja kuulus aolukku." Tuu jutt om aga egäst otsast võlss: Eesti es astuq Nõvvokogoliito esiq ja sõalinõ okupiirmine ei olõq õiguisiga kuunkõlan. Lepingu sõlmmisõ aol es olõq ÜRO-d viil olõman ja tuuperäst lepingut ei saakiq sääl registrin ollaq. Ja kuigiq USA ja Suurbritannia es kõnõlõq okupiirmisele vasta, es tunnistaq nä kunagiq Eestit NSV Liidon.[1]

Eesti jaos on leping täämbädse pääväni masva.

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. https://arvamus.postimees.ee/6886467/vene-valisministeeriumi-seisukoht-tartu-rahu-kehtivuse-osas