Mine sisu juurde

Tamm

Läteq: Wikipedia
Tammõ leheq ja tõhvaq

Harilik tamm (Quercus robur) om hiitlehine lehepuu. Harilik tamm kasus suurõmban jaon Õuruupan, Väikun-Aasian ja Kaukaasian, paiguldõ kah Põh'a-Afrikan. Tamm ei kasuq Põh'a-Õuruupan egaq lakõlmaal.

Nimetüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Perrenimi Quercus tulõ keldi sõnnust quer ('illos') ni cus ('puu') ja liiginimitüs robur ladina sõnust rubur, miä tähendäs 'väke'.[1]

Tähendelemine[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Puukruun om suur ni haralinõ, kavvõlt kaiõn nigu kerä. Tümi om jämme, 1–1,5 m diamiitrega, a vanaq puuq võivaq ollaq pall'o jämmembäq. Puukuur om hahkjas-pruuń, paks, sügävide pikuldõlahkidõga. Leheq ommaq taasperimunajaq, 7–40 cm pikäq, kummastki veerest kolmõ siiloga.

Lakõ pääl kasuja tamm jõud häitsemiseikkä 20–25-aastadsõlt, a mõtsan kasuja tamm 50–60-aastadsõlt.[2] Tamm häitses lehekuun kuun lehti tulõkiga. Tammõl ummaq kattõ masti häiermiq – esädseq ja imädseq.[3]

Tammõ viläs ommavaq tõhvaq.

Tammõq Eestin[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tammõ-Lauri tamm

Eesti kõgõ vanõmb ja jämmemb tamm om Tammõ-Lauri tamm. Eestin kasus luudusligult kattõ hariligu tammõ tõõsõndit: talvõtamm ni suvõtamm.

Tammõq rahvaluulõn[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Üits tamm, kaittõisku haru, egäl harul neli pesä, egän pesän seitse muna, üits egäst seitsmest kuldmuna?- Aasta. Halliste 1888.[4]

Täpsüsemäng Setomaalt, tammõ istutaminõ: "Otsti pehmemp kotus väläh, sis’ panti käe vasta maad ja hiideti jala’ üles, pää panti ka maaha. Sis pejeti jalgu õkva üleväh, ku kavva kua jõudsõ pitäq. Istutõdi ka tarõh tammõ, õnnõ peläti, õt maaha satat, saa haigõt. Kua jõvva-s pitä’, sis sattõ üle pää, maaha prantsahti õnnõ. Ku har'otõdi tammõ istutama, sis üts pidi kõrrakõnõ aigu jalgu tõõsõl üleväh, sis lask käeq vallalõ ja pruumõ ka tuu pitäq. Edimält joudsõ veitkese aigu, tõist kõrd jo kavvaba ja nii edesi, kooni jo jõudsõ hüä kavva pitäq. Mõni jõvva-s jalgugi hiitäq üles, sis tuud tsusti, et sa jovva-i umma perseht üles aiaq, sul om perseh tinna täüs vai ni rassõ ku tuhakott."[5]

Juhatusõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. Sinikka Piippo. "Taimede varjatud vägi". Tõlge eesti keelde Kadri Jaanits. Varrak, 2011. Lk 485–490
  2. Maaleht, "PÄEVAPILT: Oled juba märganud, et tamm õitseb?". Maaleht. 31.05.2013. Vaadatud 10.04.2017
  3. Ülle Reier. " Vaata, tamm õitseb!". loodusajakiri.ee. Vaadatud 10. aprillil 2017
  4. Mare Kõiva. Rahvapärimuse leksikon. folklore.ee Vaadatud 27. novembril 2023
  5. ERA II 108, 534/5 (2) < Seto, Vilo v., Zaputje k. – A. O. Tammeorg < Anna Loomik (1937)