Baltis'akslasõq

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Baltis'akslasõq (s'aksa keelen Deutsch-Balten, Baltendeutsche) olliq s'akslasõq, kiä elliq põrõldsõ Eesti ja Läti maiõ pääl, tuu ao Liivimaal, Eestimaal ja Kuramaal.

Periolõk[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Baltis'akslaisi periolõk olõki-i nii selge, a om kimmäs, et nä olliq peri S'aksamaalt.

Baltis'akslaisi ku eräle rahvusõ tekkümist köüdetäs võidõluisiga Eestin ja Lätin 13. aastagasaa edeotsan. Tuud peetäs Eesti muistsõs vabahusvõitlusõs, minkast om kirotõt ka Henrigu Liivimaa aigraamatun.

Om aoluulaisi, kiä ütleseq, et s'akslasõq es tulõq Eestimaalõ suurõ tapõlusõga, a pikapääle ja veitseviisi. [1]

Umsiedlung[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

1939. aastagal lepeq Eesti ja S'aksamaa kokko, et suurõmb jago s'akslaisist lännüq tagasi aoluulidsõlõ kodomaalõ. Baltis'akslasõq pelgsiq, et Novvokogoliit võtt Eesti ärq. Edimäne laiv läts' vällä 18. rehekuu pääväl 1939 ja viimäne 18. lehekuu pääväl 1940. Kokko läts' ärq 13 000 baltis'akslast, Eestimaalõ jäi 3000.

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. https://epl.delfi.ee/arvamus/malupank-kristjan-oad-muistne-vabadusvoitlus-on-muut-kust-me-teame-et-sakslased-vallutasid-13-sajandil-eesti?id=91551477