Võro mõisa

Võro mõisa (sks. k. Werrohof) oll' 1784. aastal alostõt erämõisa Põlva kihlkunnan Võromaal. Edimäne tiidüs mõisast om aastagast 1590. Täämbädsel pääväl jääs mõisa Võro maakunna Võro valda. Võro mõisa om inneskine härbän ja kaq Võro liina kõgõ vanõmb hoonõq, kohe tuudi liina valitsõma tarblidsõq riigiammõdiq. Edimält oll' mõisa Carl Ludwig von Mengdeni uma. Liina ehitämises oll' tuu vaia timä käest ärq ostaq. Katariina II and' 6. hainakuul 1784. aastagal vällä ukaasi ostaq Võro erämõisa ärq 57 000 hõpõruubli iist. Võro mõisa ostmisleping tetti 24. hainakuu pääväl 1784 ja mõisast sai riigimõisa.

Parron Mengden esiq ost' mõisa ärq 35 000 ruubli iist 1771. aastagal ja möi tuu ärq 1784. aastagal riigilõ 57 000 ruubli iist, tuu om 22 000 ruublit kallimbahe.

Inneskiste härbänni läts' elämä liinapää ja keisri rentmeistre. 1784 olliq majan kreisikohus, politseimeistre ja kroonukassa. Edimädseq elomajaq ehitedi liina turuplatsi ümbre. Parhilladsõlõ Katariina uulitsahe ehidiq majaq kaupmeheq.

Ütekõrdnõ hoonõq sai valmis 1753. aastagal. Inämbüs eihtüsmatõrjaalõ saadi Kiräpää kandsist. Kõgõ vanõmb joonõtus tarõst om umbõs 1800. aastagast Brotze Johann Christophi raamatust, kon tää nimmas hoonõt kohtumajas. Kõgõ vanõmb pilt majast om 1899. aastagast (EAA 21111-1.13982-1, 1899). Mõisalõ ehitedi pääle tõõnõ kõrd 1910/1911. 2015. aastagal vahtsõndõdi ja laendõdi mõisahoonõt vahtsõ riigigümnaasiumi alostamisõs.

1792 – Alost' mõisan tüüd s'aksakeeline liina segäalgkuul
1804 – Alost' Võro 3-klassilinõ s'aksakeeline kreisikuul
1887 – Kreisikuul tetti liinakoolis
1920 – Alost' oppajidõ seminär
1930 – Majan alost' tüüd Võro liina I algkuul vai Petersoni kuul (peräst Võro I põhikuul)
2015 – Alost' tüüd Võro Gümnaasium

Kaeq viil

Põlva kihlkunna mõisaq

Inemiseq

Edimäne umanik oll' Mülleri Charlotte Amalie.

Pruugit kirändüs

Eesti-Võro sõnaraamaduq synag.org ja https://www.folklore.ee/Synaraamat/t.html
Võru linna ajalugu. Vorumaa. Pruugit 09.04 https://www.vorumaa.eu/projektid/voru-linn/