Joosu mõisa

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search
Joosu mõisa härbän 2007. a. süküskuun

Joosu mõisa (sks. k. Waimel-Neuhof) oll' perismõisa Põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ Laheda valla alal. Mõisa jaeti 1731. ja 1744. a. vaihõl ärq Väimälä mõisast. Mõisahuunõq jääväq Joosu küllä Võro-Põlva tiist mõnisada miitrit õdagu poolõ.

Inemiseq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Mõisal om olnuq mitmit umanikkõ, näütüses von Mülleriq, von Brömseniq, von Budbergeq. Edimäne umanik oll' Mülleri Charlotte Amalie. 1759 ost' mõisa Helmerseni Bernhard. 1909 oll' mõisa umanik Rothi Leonhard.

Joosu mõisan om latsõn elänüq Wrangelli Ferdinand.

Huunõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Pikk ütekõrdnõ puulkelbäkatussõga varaklassitsistlik, barokisugõmidõga härbän om perit 18. aastagasaa lõpust. Huunõ saalin olliq geomeetrilidse ornamendiga laeq. Pikkä aigo tühält saisnu härbän om mitmõst paigast varisnu ja väega kehvän saison. Kõrvalhuunist om alalõ ait.

Kar'amõisaq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Mõrgi

Nimest[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

S'aksa keelen kutsuti mõisat Waimel-Neuhof. Arvada, et Joosu nime om tä saanuq üte mõisnigu perrä. Nimelt ost' 1774. aastagal mõisa kolleegiumiassessor Nettigi Justus Johann Ludwig Briesemann (Justus Johann Ludwig Briesemann von Nettig). Joba 1782. aastagal ilmunun Hupeli August Wilhelmi tiidmisraamatun om ärq märgit mõisa kats lõunõeestikeelist nimme: Joso mois ja Wastne Wäimare. Nimme Justus lühendedäs s'aksa keelen Just vai Jost (loeq: juust, joost). Tuud nimme naatigi käändmä: Juust, Joosu.[1]

Kaeq viil[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Välisllingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. Saarõ Evar, "Joosul olõ-i juuskmisõga tegemist", Uma Leht nr. 277, 19.02.2013.