Wrangelli Ferdinand
| Wrangelli Ferdinand
Ferdinand von Wrangell (Wrangel) | |
|---|---|
 | |
| Sündünüq | 9. vahtsõaastakuu päiv 1797 Pihkva |
| Koolnuq | 6. piimäkuu päiv 1870 Tarto |
| Matmispaik | Viru-Jaagupi kalmuaid |
Wrangelli (Wrangeli) Ferdinand (Ferdinand von Wrangell (Wrangel), 1797-1870) oll' Joosu mõisast perit admiraal', ümbreilmasõitja, Arktika-uurja, vinne koloonijidõ kindralkubõrniir' Alaskal, vinne mereministri ja Mereministeeriümmi Opat Komitee president', Peterburi TA kirävaihtajaliigõq (1827) ja avvoliigõq (1855), Prantsusõ Akadeemiä liigõq (1856), Vinne Maatiidüseseldsi üts asotaja. Ferdinandi esä oll' Vinne riigi maamõõdo assessor', kiä võtt' uma pere Pihkvahõ maamõõdo ekspedits'oonilõ üten, tuuperäst Ferdinand sääl sündügi. Ferdinandi latsõpõlv' läts' müüdä Joosu ja Hurmi mõisin, Võrol ja Vana-Nursi mõisan. Täl oll' viis sõsard (kinkast kats' kuulivaq latsõn) ja veli.
Haridus
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Oppõ Wrangelli Barbara tütärlatsi II astmõ eräinstituudin Võrol
- Oppõ eräoppaja Gnüchteli käe all
- Peterburi Merekadetikorpus
Tüükotussõq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- 1815 alost' mereväen tiin'mist Talinan Balti laivastikun
- 1817-1819 võtt' laiva "Kamtšatka" valvõohvitseerinä ossa Golovnini Vassili juhit ümbreilmareisist
- 1820-1824 juhtõ Põh'ahummogu-Tsiberi rannikulõ saadõt Kolõma ekspedits'oonirühmä
- 1825-1827 juhtõ ümbreilmareisi briki "Krotki" pääl, et val'mistadaq ette Kamtšatka muutmist Vinne koloonias.
- 1830-1835 oll' Vinne Ameeriga koloonijidõ ülembval'tsõja (kubõrniir') Alaskal
- 1836–1849 tiine Peterburi laivastikun. Erro läts' viitseadmirali avvoastmõn.
- 1840-1849 oll' Vinne-Ameeriga kompanii direktri Peterburin
- 1854-1864 tüüt' Vinnemaa mereministeeriumin
- 1855-1857 oll' Vinne mereministre
Avastusõq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Tõõst', et Ameeriga ja Aasia olõ-iq ütistet
- Kolõma ekspedits'oonil avast' Wrangelli Ferdinand Põh'a-Iämeren suurõ aastaaigõst mittesõltuva lahvandusõ. Üten Matjuškini ja Kuzminigaq kirjeld' tä Põh'a-Tsiberi rannajuunt Indigirka jõõst Koljutšinskaja lahõniq. Uuriti tuu kandi liustikkõ, geomagneetigat ja kliimat, kor'adi tiidüst luudusvarro ja paigapäälitside rahvide kotsilõ.
- Põh'ahummogu-Tsiberit uurõn joudsõ luutidõ, põhja lindavidõ tsirgoparvi ni tšuktšõlt kuuldu põh'al arvosaamisõlõ, et Põh'a-Iämeren Põh'ahummogu-Tsiberi rannigo ligidäl om suur' saar' ni tä tekk' kimmäs tollõ ligikaudsõ asukotussõ. 1820. a. alost' tä neläaastast ekspedits'uuni tuu saarõ ots'misõs, aga saar' jäi löüdmäldäq. Pääle saarõ avastamist 1849. a. nimetediq tuu 1867. a. Wrangelli saarõs.
Pereh
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- 31. lehekuu pääväl 1829 võtt' naasõs parunessi Rossilioni Elisabethi Roelast Viromaalt
- 4. mahlakuu pääväl 1830 sündü näile Irkutskin tütär Marie
- Poig Wrangelli Ferdinand Georg Friedrich (1844-1919) oppõ 1862-1865 Tarto Ülikoolin füüsigat ja matõmaatigat, tüüt' ildampa Peterburin okeanograafia- ja meteoroloogiaprohvessorinaq, oll' II järgo kaptõn (1885).
- Kokko sündü näile katõssa last, kellest neli kuulivaq noorõlt.
- 1840 perisi Wrangelli Ferdinand naasõ kaudo Roela mõisa, kon elli 1850. aastakil.
Teossõq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- "Reisiq Tsiberi põh'arannal ja Iämerel 1820-1824" (2 köüdet, 1839 s'aksa, 1841 ja 1948 vinne, 1843 prantsusõ ja 1844 inglüse keelen)
- Om avaldanuq uur'mistöid Põh'a-Õdago Ameeriga rahvidõ kotsilõ
Tunnustusõq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- 1842 Demidovi preemiä
Mälehtüse hoitminõ
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Wrangelli perrä ommaq nime saanuq mitmõq paigaq.
- Wrangeli saar Põh'a-Iämeren
- Wrangeli luuduskaitsõala Põh'a-Iämeren om saanuq nime Wrangeli saarõ perrä
- Wrangelli saar Vaiksõn-Ookeanin Alexanderi arhipelaagin Alaska rannigu ligidäl
- Wrangelli liin Wrangelli saarõ pääl om üts vanõmp mittepõlisrahva elopaik Alaskal
- Wrangelli linnujaam Wrangelli liina ligidäl
- Wrangelli kitsusõq Alexanderi arhipelaagin
- Wrangelli laht Attu saarõ pääl Aleuudi saarirühmän
- Wrangelli maanõna Attu saarõ pääl om Alaska ja USA kõgõ õdagopoolitsõmp punkt
- Wrangelli mägi om üts tulõmägi Alaskal
- Wrangelli tulõmäevüü om saanuq nime Wrangelli mäe perrä
- Wrangelli mäeq ommaq saanuq nime Wrangelli mäe perrä
- Wrangelli-St. Eliasõ rahvuspark om saanuq nime Wrangelli mäki perrä
- Roela põhikuul Viromaal kand Wrangelli Ferdinandi nimme
Wrangellilõ om pant mälehtüsmärk Roela mõisahe.
1992. aastagal anti Vinnemaal vällä postmark Wrangelli pildiga.
Kirändüs
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- "Kanepi kihlkunnast Joosust peri maiõuurja Ferdinand von Wrangell", Hirvlaanõ Milvi, "Võro-Seto tähtraamadun 2006. aastaga pääle", Võro Selts' VKKF, 2005
- "210 aastakka kuulsa ümbreilmareisjä sündümisest", Hirvlaanõ Milvi, "Koit", 1. rad. 2007.
Välislink
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Elolugu Eesti vanõmba kirändüse lehe pääl
- Artikli aolehen Postimees
- Taa kaardi päält saa kaiaq, kon ommaq Wrangelli perrä nime saanuq kotussõq