Orajõgi

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Orajõgi
Orajõgi Rosmal 2009. a. mahlakuun
Orajõgi Rosmal 2009. a. mahlakuun
Jõõ läteq Mustja külän
Jõgi juusk Ah'a jõkkõ
Maakunnaq Võromaa
Kihlkunnaq Põlva, Kanepi
Jõgikunna suurus 176 km²
Pikkus 39 km
Hääpoolidsõq harojõõq Peri uja
Kur'apoolidsõq harojõõq Ostuja, Tännässilmä uja, Lepä uja, Leppuja

Orajõgi om jõgi Võromaal. Tä nakkas pääle Kanepi kihlkunnast, a suurõmbalt jaolt juusk Põlva kihlkunnan. Orajõgi om Ah'a jõõ hääpoolinõ harojõgi.

Orajõõ läteq om Mustja külän kunagidsõ Johanneshofi talo man, Osola tiiristist 4 km põh'a puul. Ülembjoosul om jõgi egal puul süvendet ja õgvõndõt. Edimält lätt jõgi 0,5 km lõunahummogu poolõ, Mustja külä keskel käänd põh'ahummogu poolõ ja juusk pia 7 km, kooni Roosi külä ja Põlgastõ mõisani, õigõn sängün läbi kuivõndõt soistõ niite ja põldõ. Jõõ org nakkas vällä kujonõma viil Põlgastõ mõisa man. Põlgastõ mõisast 1,5 km allavuulu Kruuta külän Ojasaarõ talo kotsil käänd jõgi äkki põh'aõdaguhe, a kilomiitre peräst (Hainastõ talo man) käänd jälq põh'ahummoguhe ja joud 1,5 km peräst Mustajõõ küllä. Sääl lätt timäst üle Vana Võro tii. Saman suunan juuskõn lätt tä läbi Mäni ja Tilsi külä vaihõlt. Inne Vedoküllä käänd jõgi hummogu poolõ. Peräst Tilsi-Himmakülä tiid juusk Orajõkkõ hää käe puult uja, miä tulõ Pikästjärvest. Edesi tege jõgi 1,5 km pikutsõ haagi Vardja külä ja mõisa ala, pääle midä juusk tä juusk sügävän Põlva-Ahja-Luutsna ürgoron Ah'a jõõni vällä. Tä juusk läbi Koiolakülä, Meemaskülä, Mõtstõ ja Kuruski külä, käänd sõs hummogu poolõ Rosma küllä, kon Orajõkkõ juusk Peri uja. Pääle tuud juusk Orajõgi läbi Põlva liina ja sääl olõva ülessulut Põlva järve. Põlvast allpuul juusk jõgi läbi Tilsi (Orajõõ) ja Himmastõ külä nink lätt Eostõ külä man Ah'a jõkkõ.

Orajõõ veeren om pall'o elämiisi ja põldõ, veidemb mõtsa. 1930. aastagil olliq jõõ pääl veskiq Vedokülan Kundzal (Konsa), Koiolakülän Poiol, Kuruski külän Raudsepäl, Rosma külän, Põlvan nink Tilsi (Orajõõ) külän Haukal ja Pihol.

Orajõgi om suurõ sadamisõga. Jõõ viipinna absoluutnõ korgus lätte man om 100 miitret ja suu man 35,3 m. Tuu tähendäs, et korgusvaih om 64,7 m ja keskmäne sadaminõ 1,66 m/km. Kõgõ suurõmb om sadaminõ inne Rosmat mõtsa sisen.

Kallost om Orajõõst saad haugõ, särge, lepämaimu, rünti, viidikat, latikut, trullingut, hinki, ahunat ja lod'akalla.

Kirändüs[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

  • "Eesti jõed", Tarto Ülikooli Kirästüs, Tarto, 2001.