Koiolakülä

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Koiolakülä

Elänikke: 81 (1. vahtsõaastakuu 2020)[1]


Koiolakülä
Voromaa kihlkunnaq.jpg

Koiolakülä om külä Põlva kihlkunnan Laheda vallan. Külä om Orajõõ keskjoosul ürgoro viiri pääl. Külän om paarkümmend elämist. Koiolaküläst põh'a poolõ jääs Meemaskülä, hummogu poolõ Himmakülä, lõuna poolõ Vardja külä ja õdagu poolõ Vedo külä.

Aolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Koiolakülä kotussõ pääl ommaq inemiseq elänüq vähämbält 5000 aastakka. Koiolakülän om kolm kivikalmõ kotust ja om lövvet 9 kääbäst.

Huvitavat kaemist[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kuulsambaq inemiseq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Koiolaküläst om perit arkeoluug Kiristaja Arvis.
Koiolakülä

Innemuistinõ jutt[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kuis Vanapakan pöksegaq ja nõnarätikugaq kivva kand'

Põlva kihlkunnah Pragi (mõisa)vallah Koiolaküläh IIvani talo nurmõh om kolm kivivarõmat, minkast rahvajutt niimuudu pajatas. Kõrra võtnuq Vanapakan hindäle nõvvos Koiolakülä ligidäle nurmõ pääle ütte templit vai liina asotadaq, koh tä kõgõ uma suguseldsigaq võinuq elläq. Tuu kotus olnuq katõ suu vaihhõl ja tuuperäst tälle väega miiltpite. Lännüq kah sõs tõnõ mehekene ehitüses kivva tuuma, agaq et täl parõmpat kivvavidämise abinõvvo olõ-s olnuq, sõs võtnuq tä pöksiq jalast ärq ja ajanuq mõlõmbaq seereq kivva täüs. Agaq sõski arvanuq Vanapakan, et tuu kuurma ütes kõrras viiäq viil pall'o väikene om. Võtnuq sõs uma nõnarätiku kah karmanist vällä, ollaq tuu kivva täüs laat'nuq, otsaq kokko sõlmanuq ja sõs nuuq niguq pähklikeseq käe otsa võtnuq, pöksiq kah kivvagaq ola pääle visanuq ja astnuq sõs õigõq tulitsõhõ Koiolakülä poolõ. Saanuq tä parajahe Iiivani talo nurmõ pääle, laulnuq joba külä kikkaq. Vanalpaganal prahvatanuq pöksiseereq lahki ja kõik kiviq sadanuq suurõ mürinägaq kattõ rukka maaha, kuna nõnarätikust maaha sadanuisist kivvast kolmas ruga saanuq. Tuustsaaniq olõ-iq Vanapakan sinnäq inämp tahtnuq templit ehitämä naata. Nuuq kolm kivivarist ommaq sääl nurmõ pääl viil nätäq, agaq mud'oki teedäq olõ-iq nuuq mitte muud ku vanaq kivikalmõq. Sääntseq jutuq ommaq iks kivikalmidõ kotsilõ.

(Hurda Jakobi rahvaluulõ kogo I 9, 865/6 (179) - Suurkask A., 1898, võro kiilde pandnu Laanõ Valdis)

Kaeq viil[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. Statistigaammõt, vaadatud 10. märtekuu 2020