Haug

Harilik haug

Haug vai harilik haug (Esox lucius) om kala havvõliidsi (Esociformes) seldsi hauglaisi (Esocidae) sugukunna ainukõsõst perrekunnast havvõq (Esox).

Vällänägemine

Harilik haug

Haug om pikligu kihäga jä pää om terävä pardsinoki kujoga. Sälä- ja tagaotsahormussõq ommaq hanna lähkül. Päälagi ja säläosa ommaq hariligult tummõrohilidsõq, kõtualonõ valgõ vai kõllakas. Külgi pääl ommaq hariligult kõllakaq lapikõsõq vai triibuq. Noorõmbaq kalaq ommaq tumõhõmpi põikijuttõga. Pruuni viiga järvin või haug ollaq piä tävveligult must. Silmäq ommaq suurõmbapuulsõq. Suu om suur ja alalõvvaluiõ pääl om 10–20 kihva, ülälõvvaluiõ pääl suulaen om hulga tsill'okõisi taadõpoolõ viltu hambit, mink abil ei saaq saak suust vällä päsedäq. Haug on kipõ kasvoga, Eesti viin ommaq aasta vannudsõq havvõq keskmädselt 15–17 cm pikäq ja 18–25 grammi rassõq, kolmõaastadsõq 36–39 cm ja 240–320 g, viieaastadsõq 53–56 cm ja 850–1100 g, säidsmeaastasõq 67–72 cm ja 1,9–2,4 kg, kümneaastadsõq 88–94 cm ja 4,5–6 kg, viietõistkümneaastadsõq 117–123 cm ja 11–14 kg. Eestin kasus haug kõgõ kipõmbahe Peipsin, sääl ommaq viieaastadsõq inämbüiste 1,5–2,5 kg, kümneaastadsõq 8–10 kg. Imädseq kasusõq kipõmbahe ja eläseq kavvõmb ku esädseq.

Eloviis

Haugõ lövvüs hulga makõn viin ja vähäsoolatsõn riimviin Õuruupan, vällä arvatu Õuruupa lõunaosan ja piä terven Norran. Viil eläs haug Põh'a- ja Kesk-Aasian ja Põh'a-Ameerikan. Haug om Eestin kõgõ laembalt levinü kala, eläs 92% uurituin järvin ja 67% vooluviikokõn. Haugõ lovvüs ka kogo Eesti rannameren, väega pall'o Väinämeren. Havvõlõ miildüs hoitaq kalda lähküle viikasvõ varjo, suurõmbaq ujosõq ka vallalidsõn viin. Inämbüiste hoitvaq havvõq ütsindä ja eläseq üten paigan, pikembält rändäseq kudemisaol.

Süümine

Noorõlt süü haug zooplanktonit, mõnõ kuu vannudsõlt nakkas rüüvkalas ja sis ommaq põhisöögis ahhun, särg, kusk, suurjärvin tint, meren räim jt. Kõgõ inämb süü haug keväjä peräst kudõnõmist ja suvõ tõsõl poolõl, talvõl süü veidüq ja kudõnõmisaol piaaigu ei süüki. Püüd saaki varitsõdõn, kipõ tsusahusõga. Tuud avitasõq tetäq tagomadõq hormusõq, mis tegeväq havvõ hannalöögi väega võimsas.

Siginemine

Imädseq saavaq sugukütses 3–5-aastadsõlt, esätseq aasta varrambaq. Kudõnõminõ nakkas jääminegi aigu, sisemaal mahlakuun, meren varramba. Havvõq kudõnõsõq jõõkonnu pääl kasvõ vaihõl, ku keväjä suurvett ei olõq, võivaq pall'oq kalaq kudõmalda jäiäq. Mari om hellekõllanõ ja pujaq saavaq valmis 12–25 üüpääväga, sõs kuurduseq 6–10 mm suurudsõq pujaq, kiä saavd maimus 3–4 nädäli peräst.

Püüdmine

Havvõ alambmõõt om Eestin 45 cm. Kudõnõmisaol om Eestin keelet haugõ püüdäq. Traditsioonilidsõq püügiriistaq ommaq vetel, und (harkund ja ujjovund) ja elonsöödaga püüdmine. Haug om populaarnõ kalaspordin püütäv kala.

Rahvaperimüs

Havvõ pääluust trofee

Pall'o vanarahva uskmiisi om köüdet havvõ kudõnõmisaoga – ku tull' inne ijä minekit kudõnõma, arvati varahast keväjät, ku madala vii seen kudõsi, tulõvat halv viläsaak. Perimüslikke juttõ om hiidhavvõst, kiä elävät sügävä vii seen, olõvat ilmadu vana ja sammõldunu, haug olõvat ka ilmadu suurõ väega vetevalla elänik. Rahva siän om levinü Havvõ pääluu alalõhoitminõ, vahepääl saina külge pandminõ. Tuu pääluu seen ommaq luuq ristikujolidselt kokko kasunu ja tuuperäst om havvõ pääluud pruugit maagilidsõs as'as näütüses kalavõrkõ suidsutamisõl, et hääd kalaõnnõ saiaq. Ku keväjä edimäne püvvet kala oll haug, tulõvat kah hää kalaõnn.

Haug ku söögikala

Havvõ liha om laih ja passis häste dieetsöögis. Sälläosan om pall'o luid ja tuuperäst tetäs sagõhõlõ havvõlihast kotlette vai hakkmassist süüke. Tedä ku söögikalla kitetäs inämb sääl, kon muid kallu veidemb om. Tä om populaarnõ kala prantsusõ köögin. Süvväs ka praaditut havvõmarja, praatmisõ aigu tulõ üles esiqmuudu kirbõ hõng.

Muu

2007. aastagal Eesti rahvuskala valimisõl jäi haug napilt tõsõs ja edimädse kotussõ sai räim napilt hindäle.

Haug om aasta kala 2021.