Mine sisu juurde

Põlva kihlkunna sõnaq A-L

Läteq: Wikipedia
(Ümbre saadõt artiklist Põlva kihlkunna sõnaq)

Põlva kihlkunna sõnno nimekirä edimäne jago lugõ üles sõnaq, midä "Väiko murdõsõnastigu" perrä om pruugit õnnõ Põlva kihlkunnan ja ei kohki muial. Näütüslausõq ommavaq perit "Eesti murdidõ sõnaraamatust" (EMS) ja Saarnitsa Vilmalt (SV, sünd. 1926 Lutsu küläh).


aal'ma logard; Sa vana igävene aal'matükk! Ma sullõ vanalõ igävedsele aal'malõ taha näütädäq (EMS)!

alealonõ puiealonõ?

ampama tõlvaga kolk'ma

aoviit aoviitmine

armsahe &armas; Ruus lõhnas armsahe (EMS).

as'altama asjo haardma

avihtaminõ avitaminõ; Mis ma esi jõuvva, tuu jõuvva, avihtamist ei jolõq (EMS).

edeskellemä edestämä, hebotama; Taa mõni tütrik, edeskelles uma moodoga (EMS).

eotama idandama; Eotõtas siimnit (EMS). Teräq vai uaq ärq eotadaq inne maahapandmist (SV).

haakri pruushank

haanikas <paks, kõtukas; Um tõnõ õigõ haanikas, nüüd nakkas vast pia jo maaha saama (sünnütämä). Kana um hindä täüs võtnuq, no um õigõ haanikas (EMS).

haavalinõ sugunõ; Olõ ma tuu haavalinõ inemine (EMS).

haavinõ haavanõ; Haavinõ annom (EMS).

habaritsmä (siist-säält) haardma; Timä tahan (tah) habaritse, haariskõlli iks ütte ja tõist (EMS).

habinal &hapin; Sööse habinal (kipõstõ, kõva helüga) (EMS). Ta juuskõ niguq habinal (SV).

hadre (hadra) kergläne, etev; Hadre, kes nii sääne etev inemine um, kõik naard inne esiq ärq. Taa sääne hadre ummi juttaga (EMS). Sa olõt ku vana hadra-Leenu (SV).

hahhatamma porrama, haussi ajama, hahkama

hahkats' porraja, hausiajaja; Taa no mõni inemine, taa vana hahkats. Hahkats um tuu, kes tühjä juttu aase ja ilma iist sõnno pill (EMS). "Hahkats" üteldi latsilõ, kes tükeväq pall'o tühjä jutto ajama (SV).

haigõpoolinõ haiglanõ

harelg kekats, kergemiilne, haresk; Sai üte harelga hindäle naisõs. Üteq harelgaq ummaq õnne, mutku lindasõq pidost pitto (EMS).

harolik harolinõ, osslik; Taa sääne harolik puu (EMS). Igävene harolik jändrik (SV).

harvõmbihe harvõmbahe, hõrõdampa; Mõtsristikhainal om leheq harvõmbihe küleh (EMS).

haus'atama haus'ma, haussi ajama; Vana haus'a, misa tah hausatat (EMS).

havvulisõq Havvulisõq kapstaq, riivkapstaq (EMS).

hebelüisi kergehe, hebevällä; Mõsi taad rätti hebelüisi (EMS).

heemekene 1. kirmõq, õhokõnõ kõrd; Süüq kurivaim, tah jo rasvaheemekene kah pääl (EMS). 2. õhokõnõ v. läbipaistuja asi v. rõivas'; Ma keedi siipi, olle väega õhukõnõ, õkva ku heemekene. Ma'i saa arvo, mis sa sääntsest heemekesest ostitki, mis taa heemekene pidä (EMS). Heemekene niguq hiussõkarv (niidi kotsilõ) (SV).

heemik õhokõnõ, vilets' rõivas; Räti heemik. Undrik nigu heemik ümbre perse (EMS).

heemile õhokõsõs kulunu (rõivas); Heemile peet väega ohukõsõs (EMS).

hekotamma hebotama

helkskõlõma Kiviq pandasõq sisse, sõs lüvväs nigu helkskõlõs - pütü lüümise kiviq (EMS).

hell'otamma hellätämä; Taa imä kah hell'otas umma tütärt, ei tä lasõq täl kõrt kõrrõ pääle nõstaq (EMS).

hellähtüs hellätüs, (vanno rõividõ) volt; Muq esäl oll' särk, sõs olli hellätüse tett sällä pääle nimete kottalõ (EMS).

hernine rõugõarmilinõ; Hernitse näoga inemine (EMS).

higonõ higine, heonõ; Iho um higonõ. Välimine akna um higonõ (EMS). Iho läts' higotsõs kõik (SV).

hiipri ohukõnõ, vilets rõivas; Ohukõnõ kleidi hiipri. Undriku hiipri (EMS).

hikitelemä itsitämä, pall'o naardma

hil'ok aiglanõ, saamatu

hindsetämmä ussitama?

hindätpite 1. rassõ; 2. hindä perrä; Taa tüü (vai rõivas) om mul hindätpite tettü (SV).

hol'o = hol'do lontrus poiskõnõ, kiä tüküs ullõ tükke tegemä

huubus puhang, tuulõtõmmõq; Egaq õigõt huubust ei olõq, saa-iq vilja tuulõtaq (SV).

hubat kerglanõ

hudra huur

huma-hublik <hain

hunnih pur'oh; Hunnih pää oll'. Taa nakkas jo hunni jäämä (SV).

(h)urm härmätis

hurmõlinõ &(h)urm

hõelahe viletsähe

hõõdak võõras arvosaamalda (kiil')

hädändelemä (as'anda) hädäldämä; Egaq täl õigõt hätä ei olõq, muudku hädändeles (SV).

hänkmä <põiklõma

höühkellemä uhkõlt rõivih käümä

höüs <praht

hüllüne &hüll

hürbeldämmä santi tegemä, võlss' rõivit sälgä ajama; Latsõq aivaq suuri rõivaq ja hürbeldiväq (SV).

iilme 1. ido; Viläterä um kasuma lännüq, iilme um väläh. Terä aasõ iilme vällä (EMS). 2. ila; Iilmet aja suust vällä (SV).

ihnõqkoi ihnõq inemine; No tuu vana ihnõqkoi (SV).

ikelüs ikaldus, takistus, õnnõtus; Mul oll' tii pääl üts ikelüs. Ikelüse peräst saa inime suure kah'u (EMS). Tuukõrd oll' tuu ikelüsaasta (SV).

imändakala lod'akala

indsik indsitäjä, inemine, kiä kõik aig naard; Taa muudku indsitäs, indsik omgi (SV).

ivaja järäjä; Nakkas säänest ivajat vallu ajama (EMS).

jaarama 1. jaurama, müllämä, väikeisi ull'uisi tegemä; Mis saq tah jaarat jälq, vana juudas. August tah jaaras' ütte lukku, pess' kõik purus (EMS). 2. litsi lüümä, indlõma; Taa mõni tütrek, taa jaaras ütte lukku meestega. Taa jaaras muido naistega, ei tiiäqki, mis kotoh uma nainõ ja latsõq tegeväq (EMS).

jairamma kõlbmada ello elämä, litsi lüümä

jalajanõ &jallai

jarg järk; Taa sõna lätt tuud samma jargu pite edesi. Naid tulõ pall'ogi naid jarga ette (EMS).

jomlikanõ jombõlinõ; Jomlikanõ lang (EMS). Jomlikanõ rõivas vai muld (SV)

jommõlinõ jombõlinõ, jämmembit kotussit täüs; Ma'i tiiäq, kuis taa lang sul nii jommõlinõ um (EMS).

jondelinõ jombõlinõ; Ta ketras jondelist langa (EMS).

jondõrga juntrik (puu); Taa um kõvvõr nigu jondõrga. Ümbre minejä jondõrka (EMS).

jontlikanõ juntlikanõ; Ku oll' jo väega laonu pae, sõs sai sääne jontlikanõ kah ja jäi nädsäs ka alt (leib) (EMS).

jontrik juntrik, kõvvõr, osslikanõ; Va jontrik puu (EMS).

jurnama nuiama, sant'ma, vällä press'mä vai kauplõma; Ta tulõ inne su mano, mutku nuias ja jurnas, mitte ärq ei lääq. Jurnas nigu mustlanõ (EMS). Käve siin jurnamah, annaq-annaq tälle (SV).

jusima 1. järämä; Hiireq ärq jusinuq (EMS). 2. tõist inemist maaha tegemä, siunama; Ta jusi taa kallal alati (SV).

jusitamma peenikeses järämä; Hiireq ärq jusitanuq. Ubinaq ärq jusitõt (EMS).

jõõkaasik <lill; Jõekaasigu (jõõkaasigõ) häelmeq ummaq inämb hebevällä (EMS).

jõlaõllõma <vaht'ma; Ku timä kerkoh ka sais, sõs mutku jõlaõllõs inne ümbretsõõri (EMS).

jõlvõhtumma jõvvõtus, nõrgas jäämä; Taa tüü mano jõlvõhtut õkva ärq. Sa es süüq midägi, sa jõlvõhtut ärq (EMS).

jõrm ikja lats

jõrvi ajama ikma

jõssõldamma tuhlama, mitte paigah püsümä; Joba jälq jõssõldas, aase kõik tõsõ as'aq pahepoodi (EMS). Mis tiiq jõssõldat, ajat jälq kõik segi (SV).

järetämmä Mul hiust järetäs - tulõ tükkä otsast maaha (EMS).

kaalastok krae; Vanast kannimiq maneskit, es olõq kaalastokk nigu nüüd (EMS).

kaamõhain kummõl, kaamõl

kabjotamma edesi-tagasi juuskma; Küll naid võhne oll' pall'o, ku na sääl vineeri takah kabjotamma nakasõq (EMS).

kadrigoq <kiri

kadõusshain kolmõkõrdnõhain

kaejastõ- kaejatsi-; Kaejastõ pudõr (EMS).

kagrak kitur puu vai luum; Mõni pedäjäkagrak iks kasus tah Palandsuuh (EMS).

kakõrus kaltsak, katskiisi rõividõga inemine; Käü ku vana kakõrus, rõivaq ummaq lohakallaq (EMS).

kaldak kaltsak

kallistik kallak, mäeviir; Ku mehil aigo oll', sõs meheq aivaq hobõsõq kohe sääntse lakõ jao päle_s, nuuq otsevaq säl noit kõrgatsit iks ja võisiini, sääl sääntsit mäe kallistika pite (EMS).

kammõlkaal kangõkaalnõ inemine

kamps kamak; And' hää kampsi siipi (EMS).

kamusk' 1. leib, karask'; Oll' tatriku üsätsist kah leib, esiq ütel', et tatrikukamusk', oll' väega must (EMS). 2. tükk', kamak; (Leevä)kamusk' (murrõt tükk') oll' käeh ja haugas' säält (SV).

kasitama kaasitama

kas'ketama kaasitama

kassikoolussih Kassikoolussih - kassikõnõ makas, pand maaha, tä um, ei makaq, ei olõq üleväh, um iks nigu luuramisõ peri (EMS).

kasting soost

keeverdämmä kiirdo ajama, keerotama; Pää niguq nakas' keeverdämä (SV).

keeverdümmä kiirdo lüümä; Mul lei pää keeverdümä, pää lei kiirdo (SV).

kihl kihlkund; Seo kihla inemine (EMS).

kiilas (sitaveotalossõh); Tõsõq tedä irvseväq, et ta kiilasõs jäänüq um (EMS).

kiip ohukõnõ leeväkikk

kiipli kõhn inemine vai elläi; And' mullõ tuu vana lehmäkiipli (EMS).

kiipsmä ohukõst leibä lõikama; Mi sa taahn kiipsit, lõikaq iks ilosaq kikuq (EMS).

kistmeq lööveq; Sõs piat (last) sääntse jahõmba viiga mõskma, sõs nuuq kistmeq kaossõq ärq (EMS).

kikotaja tikutaja

kipuhtamma tibutama; Veit'kese kipuhtas vihma (EMS).

kirbusilmine <kangakiri

kirmamma huuplõma; Timä kirmas ütte lukku, tege hindä nii suurõs võimumehes (EMS).

kirpsilm <kangakiri; Kirpsilmä koetas nelä nitsegaq (SV).

kiskmisi kiskõh, kiskmisegaq; Tuu sõna um nii vaivalinõ, nigu kiskmisi tulõ vällä (EMS).

kiugõlõma kiunma, hitsitämä, hõiskama; Kutsik kiugõlõs (EMS).

kiutma

kivvanõ kiudpilvine; Taivas um kivvanõ, ega vihõm tulõmata ei jääq (EMS).

kivvukanõ kivvulinõ

kivvutus tulõsoetus; Mineq tuuq kivvutuisi, tuli ei lääq palama (EMS).

klupp' (lumõ)tükk'; Klupiq olliq hobõsõl jalgo all, hobõnõ kumast' noidõ kluppõ pääl. Illos' puuklupikõnõ (puukluts') (SV).

klõbõ liivanõ, vilätü maa; Vana liiva klõbõ (EMS).

klõmm' 1. kimbatus, hädä; Jäi uma jutuga klõmmi (EMS). 2. klomp'; Tull' nigu klõmm' kurku ette, es mõistaq edesi kõnõldaq (SV).

klõn'otamma 1. ütesttüküst juuma; Taad piimä üttelukku tä (väikenelats') klõn'otas, sõs püksiq ei saisakiq kuivaq (EMS). 2. niisama vaht'ma; Klõn'otas sääl, ei tiiq midägi (SV).

koerakuu radokuu

kohamahtu kogõmada, juhuslikult; Ma kohamahtu sai teedäq (EMS).

kohelasti kohevahe

kohonõ 1. kohhev; Hää kohotsõ villagaq lammas' (EMS). 2. vatunõ; Kohonõ oluq (SV).

kohruvalõ kohruvalla

kohtuq munaq; Mihil umma kohtuq (EMS).

kolahtuma mürres minemä

koldõnõ ts'ombõlinõ; Ta um väega koldõnõ tii, hirmsahe pess ja raputas (EMS).

koll' ahokumm'; Rehe aho koll' (EMS).

kollõq sulamada iä keväjä

kombõrka kombõrdaja, vigatside jalgoga inemine vai elläi; Läts' niguq vana kombõrka (SV).

kometska 1. kortli; Kometska viina mass' kolm kopkat. Kometskahe lask' viina. Vanast oll' sarvõst tettüisi kometskit (EMS). 2. väikene var'oalonõ

koohkille kohegi; Koohkille ei olõq taganõda, mineq vai jõkkõ (EMS).

koohkilt kostkilt; Silmä ei tulõq (ei näeq) koohkilt (EMS).

koohkite kohegi

koon'o tasanõ, saamatu vai laisk inemine; Ta om ku vana koon'o (EMS).

kormõndama korjama; Ta kormõndas kõgõ kokko (EMS).

kostkist kostkilt

kotsi kotsil; Um nuh Timo kotsi (EMS).

krambihain <hain; Krambihainaq, üteq sinidseq hainaq ollivaq nii sääntside ligõidõ kotustõ pääl võso veere all ja, kukukõnõ, siimne kukukõnõ otsah ja väega peenikeseq leheq (EMS).

krants'nulk ristnukk

krats'ak truksa, traks'; No meheq, olkõq krats'akaq, tõstkõq (EMS)!

krats'o 1. linahari; Lina kolgand pite tõmmatas alla krats'oga. Lina punda panmise krats'o (EMS). 2. kartolivõmisõ käpp (SV)

kreega kokkokäüjä säng'; Sääl oll' üts' kreega, sääne sängü muudu, koh maada sai (EMS).

kreego kablapõh'aga magamisraam; Kreegol katõl puul oll' höörik puu, otsah olliq lavvaq, jalaq olliq lap'koq, nuu olliq risti. Kablust oll' mähitü põhi (EMS).

kripatamma 1. <määr'mä; 2. kripõldama; Midägi mul hinge pääl kripatas (SV).

kriuhklõma tülütsemä

krobahtuma krobelidses minemä; Tii um ärq krobahtunuq (EMS). Käekiq ommaq ärq krobahtunuq, määr'mist tahtvaq. Rõivas' om ärq krobahtunuq (SV).

krobanõ krobeline; Tii om väega krobanõ (EMS). Rõivas' om krobanõ (SV).

krumbitsõmma <süümä, haina haukama; Elläi ehk hobõnõ krumbitsõs, mõnõ kõhna paigakõsõ pääl (EMS).

krumpma = krumbitsõmma; Elläi ehk hobõnõ krump', krumbitsõs. Hobõsõq sääl pall'a söödü pääl krumbõvaq (EMS).

krungutamma kaarna hellü tegemä; Ku kaarna krungutas, sõs um midägi tulõmah. Kaarnaq krungutasõq - krunk, krunk (EMS).

krunksi -h kõvõrah(e); Mitmõl um sõrm' krunksi jäänüq (EMS).

krun'o kron'o; Taa vana (hobõsõ)krun'o täl om (SV).

kruts'ma 1. kruts'kidegaq kiusama, tõsõ käest midägi vällä pitsitämä vai petmä; Minno kah krutsitas külq, kaias mia jälq kavalusõgaq kätte saias (EMS). Taa om nii kõva kruts'ma tõsõ käest vällä (SV). 2. vaivama; Tüüga om ärq krutsitu (EMS). Maq olõ kah nii tühäs ärq krutsitu, olõ-iq midägi võtta (SV).

kruts'umma hinnäst ärq vaivama; Inemine om tüüga ärq kruts'unuq. Hobõnõ kruts'u tüüga ärq (EMS).

krõbets'ka krõpõ, kõrvõnuq; Kõik' seo vainu sääne krõbets'ka kuiv (EMS). Ku tä paras' krõbets'ka oll', peris mustas es olõq palanuq. Krõbets'kaq - paapõh'a pruuniq kaapõq (SV).

krõdahõ kõvva?

krõhniq saapa tallaravvaq; Krõhniq lüvväs talla ala (EMS).

krõim <veski osa?

krõimuma kriimustuma; Prille piät nii hoitma et, ei tohiq päävä kätte panda ja ei tohiq jälq kohegi kalõ pääle kaq, kost krõimus (EMS).

krõkats' kokkokäüjä magamisasõq

kubarik <hain; Kubariguq, hainaq, ku lambil lutikit um siseh, sis andas (EMS).

kubõrlik krobõlinõ, kumukõisigaq; Taa sääne kubõrlik rõivas', ei olõq sille (EMS).

kukutõllõma hüpütämä; Last käpil (kässi pääl) kukutõllõs, hüpütelles (EMS).

kullõskukk kullõrkupp

kumarihe kumargil; Linna kakutas kumarihe (EMS).

kumastõlõma komistama; Hobõnõ kumastõllõs nelä jala päälgi, pia sõs inemisel katõ pääl ei trehvüq (EMS).

kummutõlõmma tühendämä; Ärä jõie viisi täüsi, kummutõli kuusi täüsi (EMS).

kunadanõ määntse ao; Maq ei tiiäq, kunadanõ s'oo luulõtus om (= määntsest aost s'oo luulõtus perit om) (SV).

kuristõlõma kurku kuristama

kurst'ma and'e korjama; Ku oll' olõkatus kataq, sis kurstiti olgi. Villo kurstitas (EMS).

kuul'ma vana jõõsäng; Jõõ kuul'ma, kost inne um jõgi olnuq (EMS).

kõbu puu kaivmise riist; Kõbuga kaivõti ruuht (EMS).

kõbunõ turbanõ; Kunagi olnuq põvva aasta, tuli saanuq sisse, oll' kõbunõ maa, terveq talv' palanuq (EMS).

kõdisõmma sosinal kõnõlõma; Mis tiiq tah kõdisõt (EMS).

kõdristamma koristama; Kõdristaq umaq rõivaq ja as'aq ärq (EMS).

kõdõrsa kõdrarikas; Timahavva um väega kõdõrsa herneh (EMS).

kõhma laisk, saamatu inemine; Taa vana kõhma, ta ei olõq määnestki tüüd tennüq (EMS).

kõigusõq kuh'avarda toeq; Kuh'a pesä vaja valmis tetäq, viiq kõigusõq mano õnnõ (EMS).

kõpsahtama kõpsatama, väiko as'a sadamise kotsilõ; Satte maaha, kõpsahti inne (EMS).

kõrama kõrisõma; Muidogu kõrra inne (EMS).

kõrvitsikku = kõrvutsikku kõrvuisi;

kõsitõlõma&kõsitama

kõõristõlõma = kõõritõlõma kõõritama, silmi käändlemä; Naaq kõõristõllõsõq mu pääleq (EMS).

kõõr'o kõõritaja inemine vai elläi; Taa ku kõõr'o vahis sullõ pääle, kur'astõ vahis ku kõõr'o (EMS).

kädsinäq ristjadsõq

kädsä kätsin, väikene purõlõminõ

käevald'jatsõq käsiraha kos'ah

käkene tüküline; Käkene pudõr um saanuq (EMS). Jahopudõr om käkene, jaho om tükkü jäänüq. Käketseq tüküq ommaq siseh (SV).

käolind käokiräs

käpikille käpile

kärdsähüs lüük', huup'; No sai jälq ütõ kärdsähüse (EMS).

kärnärohi <luum

käsipõsikal(l)a käsipõsakilõ; Lass' käsipõsikalla (EMS). Istut käsipõsikala (SV).

käänipäev pööripäiv

käärpäiv pööripäiv

köberlikanõ = köbärik = kobõrlikanõ kurrulinõ?; Huunisa om lehmä nisa muudu siin', köberlikanõ nigu kõrv sisest (EMS).

köhken = köhker = köhkerüs vilets, kohmakas, saamatu inemine; Köhken um armõdu inemine. Köhken, mis saq kität (EMS). Läts' niguq vana köhker üle nurmõ (SV).

köhkerpüks kaltsak

köörüsehe kiirdo; Langaq vass'usõq köörüssehe ärq. Taa linanõ lang om nii köörüssehe ärq lännüq (SV).

köötsäkalla kumargilõ

kügärootsakalla = kükürootsakilõ küüroh ja puulkükükala (saisma vai käümä)

kütüsseq <süük?

küüdskagaril <kässipite?

küüdsvarbil kikivarbil

küürükala küüroh, küüräkil, köödsäkil; Küürükala kõnd'minõ (SV).

laagõskõllõma <vahelduma

laidõnõ rõhtlatest?

laidliganõ 1. rõhtlatest?; 2. laidõlinõ; Laidlikanõ seelik (SV).

lampsahtamma 1. <plartsatama?; 2. suutäüt haardma; Maq kah lampsahti säält veerest (süüki taldreku päält). Tsiga lampsaht' mollist kõrra ja rohkõmp es süüqki (SV).

langitsõmma langa otsa ajama

langma langa otsa ajama

lapildõ lapiviisi; Lapildõ um vili parõmb, lapildõ kehvemb (EMS). Pindre pääle oll' lapildõ tettü toda ja tõist (SV).

laplikanõ lapilinõ; Laplikanõ lina, rügä, rõivas (EMS).

lapsna loksminõ; Vii lapsna um kuuldaq (EMS).

laugõhe 1. libamiisi; Retel om laugõhe pant (EMS). 2. tasatsõhõ; Ilostõ laugõhõ oll' ärq tettü tuu (nt. tuul' vai laud) (SV).

lauss <hoonõh?

lausõq laugus?

lebenits riiperä

leenutamma (leenütämmä) rahostama

lehmakiri <suur (kanga)kiri (egasugunõ)

lelläpoedsõq lelläpujaq

libõhõhõ

lidratamma tühjä jutto ajama

lihvõtõmiisi puulviltu?

liigutõlõma &liigutama

liitva <jänes?

liivakunõ liivanõ; Taa maa (vai tii) om nii liivakunõ (SV).

liksmä <logisõma?

lipatamma sõprust vällä näütämä; Pini hannaga lipat'. Lats' tull' mano ja naas' lipatama (kässigaq sõbrutsõma) (SV).

lirbak 1. <edvistäjä?; 2. lirva

litarit lüümä Litarit lüümä - tühjä pito pidämä, väikest viisi lõbutsõma; olõ-iq õigõ pido ei ka õigõ paigalolõminõ (SV).

liuhkus <kaldpind, liuhka lõigat sille pind

lobrakanõ <lobjakanõ

lodõhanõ 1. <saonõ? 2. lotõv (olõminõ), lohakas vällänäütämine

lohkjas ts'ombonõ; Lohkjas maapind, kõik om lohkõ täüs (SV).

lokistõlõma lingutama?

lokõr logard

lont' pilv; Oll' üts (pilve)lont' kah taivah (SV).

lontsatuss loik

loobõr 1. logard?; 2. = loobõrus halvastõ vai joodiku muudu kõndja; Lätt niguq loobõrus, kõnd' halvastõ niguq joodik (SV).

loorant (loorand) lontrus; Nigu vana loorant vahiss (EMS).

lopsakatsõq lopsakaq; Väega lopsakatsõq kapstaq kasussõq (EMS).

lopõrgahe lohakahe, kehväste; Lopõrgahe tett asi (EMS). Taa tüü om nii lopõrgahe tettü, et taaga ei saaq rahulõ ollaq (SV).

lorbõh 1. loba, lora; Aja jälq taad vanna lorbõt vällä. Taa mõni jutt, taa vana lorbõq (EMS). 2. = lürp', viletsä vällänägemisegaq süük'; Lorbõht anti süvväq (SV).

lubjastumma lubjarikkas muutuma; Soonõq ummaq ärq lubjastunnuq inemisel (EMS).

luibõrdamma ümbre hulk'ma; Ta luibõrdass üttelukku ümbreq (EMS).

luiskõllõma laisklõma, videlemä; Ta luiskõllõs pääle niisama, ei viisiq midägi tetäq. Maq ka siin luiskõllõ, ei viisiq üles tullaq (EMS).

l'umonõ pehmeh, sodinõ; Liim um l'umonõ (EMS).

lurbo 1. rummal?; 2. loodõr, lontrus

luuvaluhain <hain

lõmbahtamma <niildmä

lõmbsahtamma neelähtämä, suutäüt võtma; Maq paar' suutäüt lõmbsahti säält. Üle veere lõmbsahti (SV).

lõngutõlõmma &lõngutama, (üte küle päält tõsõ pääle) kõigutaminõ (inemise kotsilõ)

lõuhka <lobisõja

läbitsikku läbistikku; Vahelikuq käüväq läbitsikku (kanga kudamisõ man). Pirruq käüväq läbitsikku (korvi kudamisõ man) (SV).

lähekõrda lähkedsehe?

lähkesih lähkedseh; Sääl lähkesih oll' (SV).

lähkotsi lähkedseh?

läpe <kipõ?

läpe &läbemine; Maq inämp ei läpeq sinno kullõldaq (SV).

läpeq = läppekotus vesine kotus niidü vai suu pääl

lärbä latatara, tühä jutu ajaja; Lärbä-Leenu (SV).

lääbüs = lääbüsk' <hain; Lääbüskit anti lehmäle, pidi piimä hääs tegemä, ku piim oll' halvas lännüq. Om maitsõainõq kah, peterselli muudo, kasus rõnnoni (SV).

lörgo (lorgo) lohakas