Põlva kihlkunna sõnaq M-Ü
Põlva kihlkunna sõnno nimekirä tõnõ jago lugõ üles sõnaq, midä "Väiko murdõsõnastigu" perrä om pruugit õnnõ Põlva kihlkunnan ja ei kohki muial. Näütüslausõq ommavaq perit "Eesti murdidõ sõnaraamatust" (EMS) ja Saarnitsa Vilmalt (SV, sünd. 1926 Lutsu küläh).
maadeline &maat
maagetegijä <putuk
maakõlangaq
maakõlinõ &maakõ(lang)?
maarjarõigas mädärõigas
mainitsõma main'ma
majastumma &majas
maltsjanõ <pehmeh (puu)?
mar'astik mar'amaa
meelevallatu üleannõtu, vallatu; Ah saq meelevallatu (SV)!
mekitüs mökitämine
mol'onõ &mol'o
mul'ask' lobisõja; Ah saq mul'ask', jääq parõmp vaiki (SV)!
muldviir muldrõ?
muli lobisõja
mul'okõnõ latsihirmutus?
munda pingikene?
munõtamma mullõ ajama
murrin <kohhin?
mõrtslik mõrtsukalik; Mõrtsliku iseloomuga inemine (SV).
mõssi -h mossi(h)?
mäene mägine
mägistikunõ mägine
määgähtüs &määgmä; Lamba määgähtüs (SV).
mökötüs 1. = mökätüs (kitsõ) mökitämine; 2. Vana mökätüs om, sääl tä mögises (inemise kotsilõ, kiä ei miildüq) (SV).
mühe mühä
mülkäjä <pehmeh
mülkümä <ummistuma?
müügähtämä &müügmä
nassõldamma <nuusk'ma
nassõlka <nuusk'ja
nedenits <kelk
nedo (nede) <kelk
nehetämmä &neh
niisaat niisamatõ
nilp <mustus
nimete-ants = nimetä-mats' <sõrmõ nimi (4. sõrm')
nirdsõndamma narmõndama
nirgutõllõma 1. nihõlõma?; 2. nõrisõma; Nirgutõlõs viil, ku õigõt tsilka (udarast) inämp ei tulõq. Viimätseq nirgutusõq säält tulliq viil (SV).
nisõldusshain <hain
nokilinõ &nokk'
norolinõ noroh, kurvamiilne; Istõ tä sääl nii norolidsõlt (SV).
norro norgo
nuhe lõhn, hõng; Väega hää nuhegaq süük' (v. juuk' v. lill') oll' (SV).
nuhetama lõhnastama? (SV: ei.)
nukõnõ nukõlinõ
nurmõtiganõ <hain
nuuk nõna <noogun nõna
nuutskõllõma nuuts'kma
nõmisõmma (pahanult hindäette) pobisõma
nõrgahtus <minestüs
nõõku nõakliõ; Oll' väsünü, lask'e hindä nõõku (SV).
nälbelemiisi ilma isota; Sööse nälbelemiisi (SV).
nälbelemä ilma isota süümä; Sääl tä nälbeles, ei süüq õigõhõ (SV).
nälgelemä nälgüma, nälütämä; Kaalujälgijä nakkas nälgelemä (SV).
nännüskiq rõivahilbuq
nühikalla = nühükala nühäkil; Nühükala (kehväste) istma (SV).
nürdsütämmä kortsutama, krussitama; Taa (rõivas') om nii ärq nürtsütet (SV).
nürdsäk = nürsäk 1. kergehe nürtsüjä (rõivas'); 2. kokkonürtsütet rõivas'
nürss lühkene (habõnidõ kotsilõ)
nürtsümä kortsuma, krussi minemä; Ega rõivas' ei nürtsügiq (SV).
ohonõ vilets, äbärik, õnnõtu, inemine, kiä saa-iq toimõ
ojovallõ ajama üle ujotama
ollõnõ &oluq
oodatamma <ähvärdämä?
oon'o 1. oinastall?; 2. viletsä mõtlõmisõgaq inemine, kel ei tulõq sõnaq vällä, kavvamõtlõja; Sääne oon'o om tah (SV).
opõtajanõ &opõtaja, targutaja; Taa taht väega opõtajanõ ollaq (SV).
orõhtõllõma oigama
pado vesiaid
pahritsõmma sugutama
palandlik <pallapuul'
palmõnõ = palmõh armilinõ; Lehm om palmõh kõik', piidsagaq ärq pestüq (SV).
palokobrik põdrasammal'
palõlikult palgõst palgõhõ
paossist paost
parba = jutu-parba = lõku-leena latatara; Vana parba sääne (SV).
pardsahtamma partsatama; Sattõ niguq pardsahti sinnäq maaha (SV).
parõmbuistõ parõmbihe; Tiiq iks parõmbuistõ tuud (SV).
paro kult
paugahtumma paugatama
peedak võmm?
peedüssih käküssih?
pehmähtümmä tohlõtama, pehmes minemä; Tiiq vana leib likõs ja panõq ahjo pehmähtümä. Juurviläq ommaq nii ärq pehmähtünüq vai pundsahtunuq (SV).
persikalla perse pääl(e); Persikala lasiq latsõq liugu mäest alla. Õkva käve nii persikala (sattõ maaha) (SV).
peränik tüürimiis
pesäellemä kohmitsõma
pesätämmä 1. pesitsemä; 2. Pesätäs sääl, ei tahaq sängüst vällä tullaq (SV).
pidejih kinniq, tarvitusõl; Ma olli kah tuukõrd nii pidejih, et es saaq minnäq (SV). Pang' om pidejih (jahho täüs) (SL).
pihm rõuk
piidsahtamma piiksatama, peen'kest hellü tegemä; Hiireq piidsahtasõq (SV).
pikätsikku üksüte peräh; Kangal ommaq langaq pikätsikku jäänüq (SV).
pikätsikuh &pikäts?
pila tütärlatsõ suguelond
pilahk <narr?
pilgutõllõma (pilgutlõma) (silmi) pilgutama, silmi tegemä (nt. tütärlatsõlõ)
pilkskõlõma <vilkuma?
pilosk vilka?
pilpine &pilbas
pilukalla veitse vallalõ; Uss' (v. akõn') om pilukala jäänüq (SV).
pindatamma pilbastama
pingahtumma <kuivama
pingalinõ kotussidõ peenemb (lang); Egaq tuu (kedrat) lang oll' kah nii pingalinõ, peen'keseq jupiq olliq siseh, mis tükeväq kats'ki minemä (SV).
pinguhtamma <tõrkuma?
pinipujokõnõ <hain
pinnuh pur'oh
pirosk plotski; Jälki om uma piroski ette löönüq. Sõs oll' pirosk', peräst tull' pabeross' (SV).
pirranõ pirrast
pisarinõ pisaranõ
piso(händ) <vankri osa
piuhk <piibu osa
plakõnõ laigulinõ
plekene plekiline
pleuna savi valgõ savi
plukikõnõ jõmpsik
plukitamma plukigaq kinniq pandma; Lehmä plukitama (SV).
poeldam(m)a 1. kiratsõma?; 2. Maq iks poelda niikavva, et ma taa virkse saa ärq lõponi pandaq (SV).
poeldusõs (poeltusõs poeldusõst) &poeldam(m)a
pohmõrdama vohmõrdama?
poikallah poikvala
poikvala
pokih kiprah, kokko kisknu (nahk vai rõivas');
pokki kipra, pundso; Kaskasiil oll' ärq pokki kisknu (SV).
poksutama popsutama
pondsahtama mütsätämä?
pondso <sassi
poolõlidsõlt poolõldõ; Poolõlisõlt om süük' (v. tüü) val'mis (SV).
poolõteräline = poolõteränik; Rentnik sai kõik' vilä hindäle ja pidi rahagaq tasoma, poolõteränikul tull' vilägaq massa (SV).
puul'lihvõldõ puul'liuhka; Ma es mõistaq palki õkva lõigata, läts' iks puul'liuhõldõ (SV).
poronik lahvandus?
possin sossin
pranatsõmma tõrõlõma
priilits piirits
proid <sego
prokutamma indlõma
prõksahtamma (prõksahhama) prõksatama
präänitsämä <keträmä
prüüskämmä <reenama?
puhetama koitma
puhkimpael <veerepail?
puhmõlinõ puhmalinõ; Vili oll' puhmõlinõ, ku kehv' oll', puhmõviisi kasvi. (SV).
puhtusil (puhtusõl) <puhitusõh
pujalinõ &poig
pullilill kullõrkupp
pulst'ak <pulst'
punda <kängo
punska punni
pusi rutt
pusõrihe <kokko
putsõldamma eht'mä
puust'ma <lüümä
puutõkõllaq <hainaq?
puutõri <tsirk
põh'avalu virmaliseq; Ilmaq lääväq halvas (tormitsõs), põh'avalu om väega suur' (SV).
põhjusõlinõ põhjõndõt; Täl oll' põhjusõlinõ vabandus (SV).
põrbatamma <mürisemä
põss'o tusatujoga inemine
päähäkäändäväne kangõkaalnõ
pögä jundrik
pökkämmä lund sadama
püretümmä &püretäm(m)ä
pütsehain naat
püttälä pall'o?
raamistu <kandõraam
raatanu nu-part rähmäne
rabakpaklaq jämmeq paklaq
ramatsõma <tõrõlõma
rammõhtamma kõrras puhkama, hinnäst sirotama; Ma veitse rammõhta (SV).
rampõnõ &rambõq?;
rangitsõma kabla perrä ajama; Ubinit rangitsõma (SV).
rang'ma = rangitsõma
rauhtjass <rabõ?
reempsämp harvõmp, vaiksõmp?
reetsik lohakas inemine
reevähtüss uinak
reko riikene; Võtaq tuu reko ja tuuq ärq tuu (SV).
ridsama <lamanduma?
rihmulinõ &rihm
rihvmä riht'mä?
rindapite ritta, riah; Panõq ilostõ rindapite seemend pindre pääle. Säeq mängoas'aq rindapite (SV).
ripa-ropa 1. ripakala?; 2. = rupa-rapa lohakahe; Tüü tege ripa-ropa (SV).
rippuisi ripuh; Võtaq puuossast kinniq ja lasõq rippuisi (SV).
ristemiisi ristämiisi?
ristildämisi ristati?
ristkädseline ristjädseline
risukala segämini, kõrrast ärq, rissu täüs; Huunõq v. as'aq ommaq risukala (SV).
riukalla ripakil?
roelmunõ &roelmu
roksahtamma rokso tegemä
roksahus roks; Õkva maq kuuli et üts (luu v. puu) roksahus käve (SV).
roks'ma &roks'; Jala seeh roks' kõnd'mise pääl, mõnõq plõksuq käüväq (SV).
roks'na roks'minõ; Iä siseh oll' roks'nat kuuldaq (SV).
roobõlinõ rüüpeline; Roobõlinõ (maa)pind (SV).
roodsanõ roodsolinõ
roogatama määr'mä
ropsahtumma &ropsahus
rujahtumma prantsatama?
rujahus 1. prantsatus?; 2. tsia helü
rukussih -e kortsu(h), unikuh; Tekk' oll' visat rukussihe maaha. Tä oll' sadanu sääl rukussihe (SV).
rupatama rabistama, (tüüd) lohakahe tegemä vai ülepääkaala viskama; Rutugaq rupatas (SV).
rutõmbihe rutõmb; Rutõmbihe käümä vai tegemä (SV).
rõipus laiskus?
rõssõja <käpärd?
räbüstikunõ &räbü; Räbüstikunõ (läbipäsemäldäq) mõts (SV).
rägäskellemä rägähelemä; Bronhiit - sõs kah rägäskeles (SV).
rägästüs rägästämine
räks'nä räkin
räksähtämmä roksahtama
rämbsikas jässakas?
rämpsähüs
räp'mä rahmima?
rästeline <ristilinõ
rästik <kiri
räädsnä <rääbäk
rössämmä <rahmõldama
rötsötämmä lortsutama, lobistama
röögähtüs rüük'mine
röögänd' (ilmaas'anda) rüükjä; Taa sääne röögänd' om, ku midägi om, sõs jälki rüük' (SV).
rüüpeline &rüüp'; Porinõ tii jääs rüüpeline (SV).
rüüdli vana ülerõivas?
saadan'lanõ &saadan', sõimusõna inemise vai eläjä kotsilõ, kiä tõsõlõ om halva tennüq; Oh sa vana saadan'lanõ (SV).
saaniki saadik?
saanõ samanõ?
saarinõ saarõrikas
sabrak tagaots; Maq sullõ sabrakuhõ anna (latsilõ) (SV).
sadamik <kosk'?
sadõmõq kuu- vai pääväsapp?
sagõdahõ sakõstõ, tihti
sainahõõrjaq = saan'ahõõrjaq kontvõõraq
saksninn' <lill?
salussih salajah; Toda piät salussih hoitma. Egaq täl midägi salussih ei püsüq (SV).
sangi saadik?
sapõrka klatšja?
saravialonõ saraalonõ?
sarbo tühä jutu sarbaja; Sarbo - sarjas noid juttõ edesi-tagasi (SV).
sarbotama tühjä juttu ajama
sarram kuh'a katus?
sarvõnõ kõvas kuionu vai külmänü; Leib om sarvõnõ, nii ärq kuionu (SV).
sass'atamma segätselt kõnõlõma vai sosistama, Muudku sass'atasõq inne, midägi mõistlikku ei tiiq (SV).
sass'umma sassi minemä
saviritsik = savilind <mutik; Saviritsik tükke tarrõ savimüürü vaihhõlõ, sei sukkõlõ mulkõ sisse (SV).
seedüs siid'mine?
segähüs segädüs
selsikas selts'ja
semmelgas vandmissõna; veidü väärikas inemine (nt. kiä taha-iq võlgo ärq massa); Igävene semmelgas sääne (SV)!
sepäne pärmine?
servikalla servi, servä pääle; Panõq taa laud servikala (SV).
sibotamma <sibama?
sidoma kannustama (kikas')
sigindüss sigidüs?
siilalinõ siilagaq
silgih <tihedähe kõrvitsikku
silmälill <hain?
silmüsi silmä pääle hiiteh; Maq silmüsi kai/näi (SV).
sinevalla sinine; Täämbä om taivas' väega sinevala (SV).
sinevallanõ sinine
sirgõhe õkva
sirm' sirvilaud?
siruvalla sirgu; Visksi hindä siruvala veitkese (SV).
sirv' sirvilaud?
sitro sittur?
siuhkõhõ &siuhkõ
sobõstamma <lobisõma?
soevankri susirattaq
sombus <essütüs?
sombõ pettüs?
sommõrlanõ (summõrlanõ) <eläjide kokkoostja?
sompõnõ &sombõ?
sondõnõ undsõnõ?
soomatus soonõtis?
sooninõ &suun'
sops' 1. sopsahus; 2. tühi jutt; Mis sa ajat sopsi, mis saq sopsit tah (SV).
sopsahtamma sopsatama; Niguq sopsahti mülkähe sisse (SV).
sopsiq <sussiq
sops'na &sops'; Läts' säält (sambla vai vii seest) sops'nala läbi (SV).
sopuhtamma vihtlõma
sopõrka tühä jutu ajaja, sopõrdaja
sorik laimaja
sorrõjutt sorrav jutt
sos'ama sosistama
sugulik sigijä
suigahtama kõrras magama jäämä; Maq kõrras suigahtu (SV).
sulbatus lumõlörts'?
sundõ undsõnõ?
susirattaq <tähtkujo
suukuusik <luum?
suurdumma kadoma?
suvildõ ega suvi; Maq suvildõ olõ maal käünüq (SV).
sõbrutõ sõprusõ poolõst
sõgõhus sõgõdus
sõlgamma sõlõga kinniq pandma
sõnotõlõma sugutama?
sõranõ sõralinõ
sõrmitamma sõrmitsõma
sõskist sõski
sägä pudinõ, kats'kinõ (nt. rõivas'); Taa rõivas' om igävene sägä, minkast midägi saiaq ei olõq, ei annaq parandadaq. Ärq tedä (kartolisalatit) väega sägäle (pudis, peen'keses) kah ajaguq (SV).
sämblõnõ tsämbläne?
sületsikku üsätsikku
sündjäseq sünnütüs?
taavinõ kauss <puukauss?
tahan tah
taheõhe mõstlikult?
tasatsõhe tassakõistõ; Maq tasatsõhe lätsi (SV).
tatitanuq seenetänüq?
teede
tegeliselt tegelikult?
tembalinõ tembolinõ, vigurinõ, vikurvänt; Tembalinõ poiskõnõ (SV).
tembotõllõma tembotama, vigurit tegemä
teritsemmä 1. kõdritsõma?, 2. teritämä; Teritseq (heoq) väist (SV).
tervüseline 1. terveh?, 2. tervüsele hää; Tervüseline juuk' vai süük' vai tüü (SV).
tibisõmma tippamiisi juuskma
tihtsähe sakõhõhõ; Tihtsähe nakkas sadama (SV).
tiiratõllõma kiirdo käümä
tiletämmä hellitämä
tillikalla ripuh
tillusin (tillussih) ripuh; Kiske hindä tillusihe kässipite (puuossa külge) (SV).
timsahtamma (maaha) sadama; Säält tä timpsahti alla (SV).
tirohtama tirisemä
tirunõ 1. haiglanõ?, 2. jonnakas, virisejä; Tirunõ lats' (SV).
tiss paiuurb
tisse lambatall
titatama suurõlõ inemisele ütlemä niguq latsõlõ; Ärq naaku minno tah titatama (SV).
tolgõrus lontrus, vetel'vorst', halva vällänägemisegaq inemine
tolgõndõllõma iih olõma, ilmaas'anda jaloh olõma
tollitõlõma jalgo vibutama; Lats' sängüh tollitõlõs jalgo (SV).
tortsahtamma turtsahtama; Tortsahtat tatti vällä (SV).
trambatamma (mitte peris õigõhõ) tands'ma; Niisama taa trambatas (SV).
trimbatamma taguma (vatkumisel)???
trimm kaigas (vatkumisel)???
truksahe &truksa; Truksahe tegi tüü ärq (SV).
tsagi tsagimold'?
tsehv' pail?
tsibroh keeroh?
tsidsetämmä siristämä
tsidsisemä siutsma; Tsirgupojaq nakkasõq tsidsisemä. Rotipoigõ tsidsinät oll' kuuldaq (SV).
tsilgahtuma ütsikit tsilko sadama
tsipro krussi, köpro, pokki; Tsiprokisknu rõivas' (SV).
tsipst' <onom
tsiraunnu nu-part <sasit?
tsirkhublik <hain; Kesäq olliq tsirkhublikit täüs'. Tsirkhublik om hapuhubliku muudo, punatsõ ladvagaq, lehmäq ei süüq, kasus kesämaa pääl, lubjatuhk võtt tuu ärq (SV).
tsirtmä siristämä
ts'obotamma 1. hellitämä?; 2. tüüd tegemä, minkal õigõt mõtõt ei olõq; Mis saq nakkat tah jälq ts'obotama (SV).
ts'olkamma pilkama
ts'uuhtamma pinne kutsma?
ts'ortsahtama <sulpsatama
ts'umahtumma väikestviisi sadama; Joosi ja ts'umahti (kraavi) sisse. Jalg ts'umahti sääl ja sälg niksahti ärq (SV).
ts'usahtumma susisõma?
tsõdsa sõsar
tsõõratamma sõgluma?
tsäbro kastõq?
tsäpeline 1. tsälgäline?; 2. väikside tsäpikeisigaq (tsipsikeisigaq), mis ei annaq õigõt kirja; Tsäpeline rõivas' (SV).
tsässok(as) <hainaruga?
tulivagõl jaanivagõl
tupp <kepp'?
turtsahtumma turtsahtama; Tä turtsahti naaru sääl (SV).
tuss'ahtumma pahanõma, põss'ahtuma
tuuglõma lehv'mä, tuulõ käeh tõuklõma; Tuul' pand viläpõllu tuuglõma (SV).
tuulõvurril = tuulõvurr' tuulõratas'; Tuulõvurilagaq hirmutadas muttõ (SV).
tuutra pundar?
tõirakas <tüse?
tõrmihärg' <sõimusõna
tähene = tähine tähiline; Tähene kinnas' (SV).
tänähtämma karjahtama?
tärgendämmä 1. tärgeldämä?; 2. mõõtmisõ kotust ärq märk'mä; Tärgendäs ärq mõõtmisõ kotussõq (SV).
tärgendüs tärgeldüs?
täütsähe 1. tävveste?; 2. täütsämehe muudo, kõrralidsõlt; Täütsähe oll' tüü ärq tettü (SV).
törgotamiisi törki juuskõh
tükälde = tükelde tüküviisi; Põld om tükelde ärq jaotõduq (SV).
tükäne laigulinõ
tümpsakus laisk inemine?
türbähtümmä ärq pahanõma; Ärq tä sääl türbähtü (SV).
ulv ikk?
umbõhõ umbropso, umbõs; Maq umbõhõ nigu olõ kuuldnuq (SV).
upitõllõma kumargilõ midägi tegemä
uri ajama ehal käümä?
urvõlinõ urvalinõ
usulanõ usulinõ
uuratõllõma 1. uur'ma, juttu vällä press'mä; Nii pall'o kõnõlõs, uuratas suq käest kõik vällä (SV). 2. mulku uuratama; Uurataq sinnäq tuu mulk ärq (SV).
vahrotano <tano?
vaikuma vaiki jäämä
vain <vandmissõna?
valusampa &vallus; Valusampa hätä inämp ei saaq ollaq (SV).
valõm verivorsti sego?
valõus ülekohus?
vastutama vastamiilses tegemä?
vaugahtama vingahtama; Pini vaugahtas, ku valu om (SV).
vedelihe lõdvalt, halvastõ; Vedelihe tettü tüü (SV).
veidrakas veidravõitu?
veidrikas veider?
vemblik 1. vemmal?; 2. tembolinõ
verdelle <puul'kütses (vili)
veristlemä &veristämä
vesimärsshain <hain
vigaus viga; Täl om vigaus küleh (SV).
viguristõ keerolidsõlt
vilga vilka?
vilga susi?
vilistelemä vilistämä
vilk vilka?
villenõ ville täüs'
villum(m)a karvõndama?
vindsõhtumma vintskõs minemä; Ei olõq viil kuiv, sääne vindsõhtunuq om (SV).
vinnene vinneperäline
vintsahtuma läbi ligonõma?
virahtuma üles virguma; Maq õkva virahtu üles, ku tuu kolks käve (SV).
virahtus äkiline ülesvirguminõ
viretüs viirastus?
viri <linamassin?
viriläsi viltu?
virosk' 1. ahopäälne?; 2. kiirdokäändnü asi, halvastõ tettü nüür vai lang; Vana virosk', mis tä siiäq visas' (SV).
virussts'oro <ahotagonõ?
virvetüseh 1. suigahtus; Mul käve virvehtüs üle, väikene suigahtus tull' pääle (SV). 2. hummogunõ valgus; Hummogu nakkas koiduvirvetüs (SV).
vitsikunõ võsanõ?
volohk <kamasüük?
voolahus huup'; Annaq voolahus tälle üle kere ärq (SV).
voolask' 1. hulk'ja?; 2. laisk inemine; Igävene voolask' om, midä taast viil tegijät saa (SV).
vopsahtama vopsatama
vuks koerapoiss?
vulksahus vette sadamisõ helü; Kalaq pilvaq kah hindä vii pääle üles, teeväq vulksahuisi (SV).
vungih <valmis?
vurahtama vuratama, väikest põrinat tegemä; Vokk' vurahti (SV).
vuristõlõma vuristama, vurinat tegemä
vuritamma vurritama?
vuurnik voorimiis
võetavanõ saadaval, kergehe kätte saadav; Säält ommaq nääq kõik võetavana (SV).
võhn'ma <klatšma?
võigi võiki?
võigutama <kõigutama?
võlgnõma võlgo olõma
võssi -h vussi(h)?
võtatus &võtatama
vähäkaal <luum?
värmits (värnits) langakerä alostus?
vässütämmä peletämä, ärq ajama; Mineq vässütäq kanaq ärq, pindre kraap'vaq ärq. Lambit kah vässütediq "Väss-väss, kodo!" (SV).
väänäkkaal <tsirk?
vöörüslemmiq lindsiq?
vöörüs võrgõq?
õatamma jorro ajama?
õgvalik &õkõv; Tuu tii om säält kõgõ õgvalikump (SV).
õhõrus 1. paks' inemine?; 2. ahnitsõja, täütmäldä inemine; Igävene õhõrus om, ei saaq kostki täüs (SV).
õkvat õkva?
õpik sisask'
äbrätüs <mülgäs?
ähe äge?
äit imä?
äiätellemä osatama?
ärmnik härmävittäi?
ühiüs ütisüs?
ülevähe üles
ümbrekaonõ ümberkaudnõ
ümbrekaotõ ümberkaudu
Tõisi Põlva kihlkunna sõnno[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Tah ommavaq sõnaq, midä om pruuk'nu mõni Põlva kihlkunna inemine, agaq midä olõ-iq "Võro-eesti sõnaraamatun", "Eesti murdidõ sõnaraamatun" ei ka "Väikon murdõsõnastikun".
as'andama as'atama (SV)
haal'ma haino rihäga vaalu ajama (SV)
hadratama vadistama; Mudku hadratas õnnõ noid juttõ kokko (SV).
hausetama haus'atama, tühält lobisõma (SV)
ikuhelde kergehe ikma nakkaja (inemine); Ma olõ väega ikuhelde, olõ-iq võitlõja vaim (SV).
jomm' junt', jämmemp kotus, kamak; Taal langal ommaq jommiq siseh. Üts jomm' (mullatükk') jäi jala ala (SV).
jondõrdama vänderdämä, taarutama; Joodik jondõrdas, lätt niguq jundõrus (SV).
jondõrus jondõrdaja (SV)
jundõlinõ jondõlinõ (SV)
jõlahtama Läts' jälq sinnäq jõlahtama (pidolõ, tandsuõdagulõ) (SV).
jõlahtaminõ aoviitmine (SV), meelelahotus(?)
jõrama ikma; Taa jõrasi jälki umma ikku. Jälki tä jõrra sääl (SV).
jõvvõtuma jõvvõtus jäämä (jõud saa otsa); Maq olõ nii ärq jõvvõtunuq, et inämp ei jõvvaq (SV).
kaaldma Puu naas' saelõ pääle kaaldma (SV).
kahrusammõl' <sammõl'; Kahrusammõl' om tukõv sammõl', häste roheline, kõva kiugaq niguq lina (SV).
kammõl'jaak vikurvänt; Taa vana kammõl'jaak (SV).
keeds'o = kreego (SV)
kiilakas kõhna inemine; Egaq maq kiilakas ollaq ei tahaq, süümä piät (SV).
kirpsilmäline kangakiri; Kuaq kirpsilmälist (kangast) kah (SV).
kohotama vatotama; Õlu kohotas, vatt om pääl (SV).
kolmõkõrralinõhain <hain (SV)
kruustuspink <tüüpink (SV)
kuhvri rõivakirst (SV)
kullõs (maa)kullõja(?); Kullõsit saadõti vällä ette kullõma (SV).
kuukihä hele rõngas' kuu ümbre; Kuukihä külmä tähendäs, pääväsapp' sato, päävätulp tuisku (SV).
kõdritama kõdritsõma; Maq naksi upõ kõdritama (SV).
kõditsõlõma kõditama (SV)
käperdämä käpile käümä; Joba lats' käperdäs (SV).
käperdäjä lats', kiä viil pistü käü-eiq; Kas tä (lats') oll' viil käperdäjä (SV).
köberlik krobõlinõ; Igävene köberlik ijä, mõista-s kõndi pääl (SV).
laidõlinõ laidõst tett (rõivaasi); Seelikuq ja kleidiq tetti mitmõlaidõlidsõq (SV).
laiõq laid, rõivariba (SV)
latsikõnõ lats'kõnõ; Tiiäq kas latsikõnõ mõsk' kausi ärq (SV).
lidra lidrataja, lobisõja (SV)
lihvitsejä inemine, kiä taht kõiki asjo väega kõrdapite tetäq, lihvi (SV)
lihvõrdama liigutõlõma, nihelemä; Lihvõrdas õnnõ mul kõrval tah (SV).
liuhõldõ liuhka; Liuhõldõ säet puu (SV).
lokiskõlõma haigõ eläjä (nt. kana vai lehmä) kotsilõ, kellel ommavaq sisemädseq valoq ja kiä hoit tagapuult ripakalõ (SV)
lõhnutama lõhnaõlli pääle pandma; Kellel om ärq hindä lõhnutõduq (SV).
lõkalaud riist tsirkõ hirmutamisõs (SV)
lõmbsahus suutäüs'; Üte lõmbsahusõ klaasist võti (SV).
lörbo pall'o kõnõlõja, lörbätäjä (SV)
lähikene <lühkedse ao kotsilõ; Lähikedse ao peräst (veitse ao peräst) (SV).
lähkedseh = lähkotsih = lähkütsih (SV)
lähükõrda lähikedse ao peräst järekõrda; Täämpä ei saaq vilja jahvata, lubati lähükõrda (SV).
mar'aq silmäh silmähaigus (SV)
mul'okõnõ <hell'otussõna, latsõ kotsilõ, kiä pall'o kõnõlõs, aga kinka jutuh õigõt mõtõt ei olõq vai kinka jutust arvo ei saaq (SV)
must hõrak <mari (SV, Marpurg)
niukskõlõma niuksma; Pini niukskõlõs (SV).
nännüs näkküs, näüs; Nännüs noq, mis taast edesi saa v. vällä tulõ (SV).
nühkelemä nühkatama; Nühkeles sääl, ei püsüq paigah (SV).
painama pääle käümä, kiusama; Tä painas' minno kah üteh sinnäq, ku Elistvere loomaparki läts' (SV).
pilak väikene pilu, prago; Saina (v. ussõ) siseh oll' kah pilak (SV).
pirrukorv' lastukorv' (SV)
poetsõq pujaq (SV)
posisõma pobisõma; Posisõs hindä ette, ei kuulõq (SV).
pundsahtuma Ahokartoliq olliq ärq pundsahtunuq (SV).
pundso minemä pundsahtuma (SV)
puts'ämblik = tsämblik tsämbläne; Tsämblik linnas' õkvalt silmä. Tsämblikuq tüküsseq kubõmõhõ (SV).
puukluts' (SV)
põss'atama = põss'otama tusatsõma (SV)
põsõtsomp põsõlohk (SV)
pääväkäändüs pääväkäändmine (SV)
pääväkäändepäiv käänüpäiv; Määntseq pääväkäändepääväh ilmaq ommaq (SV).
pääväkääneq pääväkäändmine (SV)
pääväsapp punõtus pääväst katõl puul; Kuukihä külmä tähendäs, pääväsapp' sato, päävätulp tuisku (SV).
päävätulp tulbakujolinõ punõtus pääväst allapoolõ (SV)
püdsele minemä Piit' (v. kaal' v. põrkna) lätt püdsele, tälle kasus jämme vars' häitsmidegaq (SV).
rabajapaklaq ehitüspaklaq; Rabajapaklaq panti palkõ vaihhõlõ, tuud kedrätä es kannaq (SV).
reikene väikene regi; Latsõq lätsiq reikesegaq ärq mäekülge (SV).
ridsahtuma Vili om ärq maaha ridsahtunuq. Lilliq ommaq vihmagaq ärq ridsahtunuq kõik' (SV).
ristämiisi risti ütsüte pääl; (Kütte)Puid panti ristämiisi, sõs käüse tuul' häste läbi (SV).
ristkedseq ristjädseq; Ristkedsile kutsuti. Ristkeste pidämine oll' kah kodonõ pido (SV).
ristkedseline riskedsil käüjä (SV)
ritsik saviritsik (SV)
riugats' vingats', virisejä (inemine vai tsiga) (SV)
ruutsma &ruuts; Ärq rootsitu vits oll' kah ruusk (SV).
räätämä = rähmätsemä rähmä ajama (silmi kotsilõ); Räätänüq silmäq (SV).
rötsö-rötsö = röko-röko tsiko kutsmisõ helü (SV)
saravoalonõ nelinukka puuq üleväh, katus pääl; Saravoalonõ tetti haino pandmisõs (SV).
sarrai sard; Linasiimne sarrai (rõuk) (SV).
segähüisi segi; Tä jutt läts' ärq nii segähüisi (SV).
seltsikas seltskundlik, sõbralik; Seltsikas om tuu, kiä kõgõga sünnüs (SV).
siboma sulgi nokitsõma; Kana/kikas sibos hinnäst (SV).
sigidüs sigimine; Jänesseq ommaq suurõ sigidüsega (SV).
siilolinõ &siil; Kleit om mitmõsiilolinõ (SV).
sors'atama sass'atama (SV)
suurõperäline suurõjoonõlinõ, suur; Väega suurõperälidselt peeti juubõlit (SV)
sõrolinõ vastaajaja, inemine, kiä aasõ sõrgo vasta (SV)
süüm havvutõt lehmäsüük' (aganaq) (SV)
tipatama tip'mä; Lats' tipatas joba (SV).
tiru-viru virisejä, jonnakas inemine; Om sääne tiru-viru (SV).
tissekene 1. voonakõnõ; 2. = urvatissekene paiuurb (SV)
torotaminõ drenaaž; Põldõ torotõdiq (SV).
tortsahus &tortsahtama; Ku mõni tortsahus tulõ suust vai nõnast. Üts naarutortsahus käve (SV).
trotuaar = trituaar kõnnitii (SV)
tsirahus = ts'ortsahus väikene viinõrõ; Üts tsirahus tull'. Kraanist üte ts'ortsahusõ vett sai (SV).
tuss'omokaq Tuss'omokaq ommaq täl (SV).
tuss'otama põss'atama (SV)
tõikra = tõirakas = häräpää vastanakkaja; Tõikrataltsutaja. Igävene tõirakas, kes ei võtaq oppust (SV).
törgotama törgütämä, törki juuskma; Hopõn' törgotas (SV).
tümpsäk 1. tuim, veidüliikja inemine; 2. sadamisõ helü
ujovala üle ujotõt; Põld (v. põrmand) oll' ujovala. Piimä oll' kõik ujovala tii täüs, ku pütt ümbre läts' (SV).
valimõq = vorstivalimõq verivorsti sego; Kas valimõq val'mis ommaq, nakkamiq vorstõ valama (SV).
vangukõrv pangi osa (SV)
vilkahe kipõstõ; Väega vilkahe lask (SV).
võllas = võllapuu võll' (SV)
üsähkasunu <latsõ kotsilõ; Taa om väega üsähkasunu lats' (SV).