Lepä Lembit

Lepä Lembit (Lembit Lepp, 1931-2002) oll' kunstnik ja Eesti vabahusõ iist võitlõja. Lembit tüüt' päämädselt Eesti Rahva Muusõumin, kon oll' kunstnik; kuulsust om tä kor'anuq ummi raamadumärkega (ekslibrissidega).

Haridus

• Põlgastõ kuul
• Võro keskkuul, lõpõt' 1957
• 1957-1961 Tarto kunstikuul, kunstioppaja kutsõq

Tüükotussõq

• 1961-1962 kunstioppaja
• 1963-1989 Eesti Rahva Muusõumi kunstnik

Elokäük

Lepä Lembit sündü 17. vahtsõaastakuu pääväl 1931 Põlva kihlkunnan Mustajõõ külän. Lembidü esä oll' linakaupmiis, imä oll' lõpõtanuq oppajidõ seminäri, a oll' koolipreilis õnnõ lühkeist aigo. Põlgastõ koolin oppõn tekk' Lembit sõproga vaba Eesti iist võitlõmisõ organisats'ooni "Kalevlased". Võro keskkooli aigo teiq nääq Leevä Ülo ja tõisi nuuriga salaütistüse SKO (Salahinõ Kupõrjanovlaisi Organisats'uun), kon tä oll' staabiülemb ja lindlehti kujondaja. Tuu iist saadõti tä säitsmes aastagas (1949-1956) Tsiberihe Karaganda vangilaagrihe. Tsiberist tagasi tullõn lõpõt' keskkooli ja võtt' naasõ. Pääle opmist Tarto kunstikoolin oll' üte aastaga kunstioppaja, a tuu tüü es passiq tälle. 1963. aastagast oll' tä Eesti Rahva Muusõumi kunstnik. Tollõn amõtin käve Lembit etnograafiliidsil välitöiel pia kõigin Eesti kihlkunnõn ja korjamisreisel hõimurahvidõ (vepsläisi, maridõ, udmurtõ, komidõ, liivläisi ja isuridõ man). ERM-i kogon om 2736 Lepä Lembidü joonistust ja 1037 fotot. Pääle tuu om tä kujondanuq vällänäütüisi, trükümatõrjaalõ, muusõumi välläandit ja kuulutuisi.

Umaette lehekülg Lembidü loomingun om raamadumärk vai ekslibris, midä tä om tennüq üle 722 tükü. Muuhulgan om tä tennüq kolm mappi Nobeli preemiä laurõaatõ ja kuus mappi eesti kiränige portreiega raamadumärkega. Lembidü raamadumärke tundas ja hinnatas välänpuul Eestitki: Ungarin, S'aksamaal, Soomõn, Poolan ja Hispaanian. Taanin ilmu 1972. aastagal timä autorivihk ja kõrraldõdi vällänäütüs.

Lembit kuuli 31. vahtsõaastakuu pääväl 2002.

Kirändüs

• "Lembit Lepp 75", Lepä Viive, "Võro-Seto tähtraamadun 2006. aastaga pääle", Võro Selts' VKKF, 2005