Oldekopi Gustav

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search
Oldekopi Gustav

Gustav Adolph Oldekop

Sündünüq2. joulukuu päiv 1755
Haapsalo
Koolnuq8. lehekuu päiv 1838
Tarto
MatmispaikPõlva kalmuaid
Ammõtkerkoopõtaja ja kirämiis


Oldekopi Gustav Adolph (Gustav Adolph Oldekop, 1755-1838) oll' Põlva kerkoopõtaja, lehemiis ja luulõtaja, kiä kirot' lõunaeestikeelitsit luulõtuisi.

Elokäük[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Oldekopi haud Põlva kalmuaian
Kiri risti pääl

Oldekopi Gustav Adolph sündü 2. joulukuu pääväl 1755 Haapsalon. Oldekoppõ suguvõsa om peri Hildensheimist (Alam-Saksist). Gustavi esä Hans Heinrich tüüt´ Haapsalon rektori ja sekretärinä. Gustav esiq tüüt' suurõmba jao umast elost (1781-1820) Põlva kerkoopõtaja amõtin. Tä kuuli 8. lehekuu pääväl 1838 Tarton nink om matõt Põlva kalmuaida.

Haridus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Talina tuumkuul'
  • 1774-1780 oppõ Halle ülikoolin usutiidüst
  • 1870 sai teoloogiakandidaadi kraadi Riian

Looming[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Oldekopi Gustav pand' kokko kats' edimäst aastakäüki Grenziusõ Johanni kirästüsel 1796 ilmuma naanut "Eesti Ma Rahwa Kalendrit", and' 1806 uma sõbra Rothi Johann Philippi ja tollõ puja Georg Philipp Augusti abigaq vällä "Tarto ma-rahwa Näddali-Lehte", miä võimõ nõudmisõ pääle keeleti ärq ja häötediq, a midä 1995 löüti Peterburin Vinnemaa Riikligost Aoluuarhiivist sõski 10 nummõrd. 1824 toimõnd' viis' nummõrd "Kulutamisse Lehte". 1820 ja 1821 ilmu Oldekopi Gustavi lõunaeesti kiilde pant "Liiwlandi marahwa seädus". Viil pand' tä lõunaeesti kiilde luudusluuraamado "Mötlemisse Jummala teggude päle". Tä om kirodanuq ja lõunaeesti kiilde pandnu üle 40 luulõtusõ, miä ommaq avaldõt kogon "Suve õdang". Luulõtuisi tarvitõdiq Kanepi kihlkunnakooli lauluoppusõn; nääq jousõvaq kooli rajaja Rothi Johanni nime all käsitsi kirotõt lauluvihkõhõ ja tuuperäst peeti 1960. aastakideni noist inämbüse autoris Rothi Johanni.

Pereh[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • 1782 võtt' Gustav naasõs Rothi Johanni sõsara Dorothea Elisabeth Maria.
  • 1804 naanõ kuuli.
  • Peräst naasõ kuulmist elli Gustav kokko kerigumõisa majapidäjä, timä latsi huuldaja Jürgensi Dorotheagaq. 1809-1919 sündü Jürgensi Dorothealõ säidse vallaslast, kinkast vähämbält neli tunnist' Gustav hindä umas. Abiellu saivaq nääq tuuaigsõ kõrra perrä peräst pastori kotusõ päält ärq minekit, tuu juhtu 1820. a. Samal aastagal pidiväq nääq Põlvast ärq Tartohõ kolima.

Teossõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • "Mötlemisse Jummala teggude päle", 1822, Sturmi C.C. perrä
  • "Suve õdang", 1985, kokko säädnü Vinkli Aarne

Mälehtüse hoitminõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Oldekopi ja Schwartzi mälehtüskivi Põlvan

Välislingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]