Schwartzi Johann Georg

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Schwartzi Johann Georg

Johann Georg Schwartz

Sündünüq 25. piimäkuu päiv 1793
Riia
Koolnuq 19. urbõkuu päiv 1874
Põlva
Matmispaik Põlva kalmuaid
Ammõt kerkoopõtaja


Schwartzi Johann Georg (Johann Georg Schwartz, 1793-1874) oll' usu- ja haridustegeläne, kiä suurõmba jao umast elost elli ja tüüt' Põlvan. Tä and' vällä uma ao kotsilõ välläpaistva säitsmejaolidsõ kooliraamatidõ ria "Koli-ramat", noist säitsmest jaost kirot' esiq kolm. Nuuq raamadoq pand' tä kirja lõunaeesti keelen, avaldamises panti nuuq põh'aeesti kiilde ümbre. Lõunaeesti keelen om ilmunu timä kirotõt lugõmisõraamat "Eesti Laste sõbber". Rahva hulgan kutsuti tedä Edimäne Varts vai Vana Varts. Peräst tedä olliq Põlvan kerkoopõtajaq timä poig Johann Georg (1868-1903) ja pujapoig Johann Christoph (1903-1933).

Schwartz kirot' üles võro keele sõnno ja saat' noid Faehlmannilõ, Kreutzwaldilõ ja Wiedemannilõ. Tä oll' Kreutzwaldi hää sõbõr, timä Põlva koton vai Põlva pargin mängeq nääq tihtipääle malõt ja arodiq ilmaasjo. Schwartzi aol 1822. aastagal saivaq Põlva kihlkunna inemiseq hindäle priinimeq. Noid võisõvaq nääq esiq vabalt valliq.

Elokäük[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

Schwartzi Johann Georg sündü 25. piimäkuu pääväl 1793 Riian, kuuli 19. urbõkuu pääväl 1874 Põlvan nink om matõt Põlva kalmuaida.

Pereh[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

  • Esä: Schwartzi Johann Bernhard, latsi var'opaiga sekretär, ildampa Riia raeherr
  • Imä: Schwartzi (Gericke) Christine Amalie
  • Naasõq:
    • Schwartzi (Ditmari) Anna (kuuli 1832), laulatõt 13. piimäkuu pääväl 1817
      • Poig Voldemar, Põlva kihlkunnakohtunik
    • Schwartzi (Feldmanni) Agatha (kuuli 1850), laulatõt 7. piimäkuu pääväl 1837
      • Poig Johann Georg (1838-1903), 1866 võtt' naasõs Karowi Helene

Haridus[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

  • 1800-1804 Riia tuumkuul
  • 1804-1811 Riia Ringkunna Gümnaasium
  • 1812-1814 oppõ Tarto ülikoolin teoloogiat, lõpoeksämi tekk' 1918

Tüükotussõq[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

  • 1814 kodooppaja Ruhjan, Lätin
  • 1814-1820 kodooppaja Vändra mõisan von Ditmari Woldemari man
  • 1820-1838 abiopõtaja Põlvan
  • 1838-1868 kerkoopõtaja Põlvan
  • 1840-1849 vaimolik koolirevident
  • 1849-1952 Võromaa praavuski kotussõtäütjä

Ütiskundlinõ tegevüs[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

  • Oll' Opat Eesti Seldsi liigõq aastagast 1859.
  • 1840 tekk' tä Põlvahe karskusseldsi, miä oll' edimäne umataolinõ terven Eestin ja midä kutsuti Kasinus-seldsis. Seldsin oll' päält 1000 liikmõ. Schwartz võtt' 1036-lt inemiselt sõna, et nuuq inämb viina ei juuq. Tuud sõnna ollõv murdnuq õnnõ 16 inemist.

Teossõq[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

  • "Lühhikenne öppetus öigest kirjotamissest", Tarto, 1852
  • "Wisika, ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest", Tarto, 1855
  • "Sündinud asjade juttustaminne", Tarto, ilmu katõn jaon, 1858 ja 1861
  • "Saksakeele Õpimise-raamat", Tarto, 1866
  • "Eesti Laste sõbber", Tarto 1873, 2. tr. 1875

Tunnustusõq[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

  • 1858 kuldrist

Mälehtüse hoitminõ[toimõndaq | toimõndq lätteteksti]

Oldekopi ja Schwartzi mälehtüskivi Põlvan
  • 1991 - mälehtüskivi Schwartzilõ ja Oldekopi Gustavilõ Põlva kerikaia takan, järve puul.