Käisi Johannes

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search
Käisi Johannes

Johannes Käis

Johannes käis.jpg
Sündünüq26. joulukuu päiv 1885
Rosma, Põlva kihlklund
Koolnuq29. piimäkuu päiv 1950
Trompsi, Põlva kihlkund
MatmispaikPõlva kalmuaid
Ammõtkoolimiis


Käisi Johannes (Johannes Käis, 1885-1950) oll' koolimiis ja luudusopõtusõ oppaja. Tä sündü Põlva kihlkunnan Timo vallan Rosma külän nink kuuli Põlva vallan Trompsi külän.

Pereh[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Haridus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tüükotussõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • 1903-1906 Limbaži liinakooli oppaja
  • 1906-1911 Valmiera liinakooli ja tütärlatsigümnaasiumi oppaja
  • 1911 Riia Peeter-Pauli liinakooli oppaja
  • 1912-1917 Riia Aleksandri I gümnaasiumi (miä oll' 1915-1917 evakueerit Võrro) oppaja
  • 1917-1919 Vologda Oppajidõ Instituudi maatiidüse ja luudusopõtusõ oppõjoud nink direktri
  • 1919-1920 Pihkva Rahvaharidusõ Instituudi lektri nink kubõrmango haridusosakunna instruktri
  • 1920-1921 Eesti haridusministeeriümi riigikoolinõvvomiis
  • 1921-1930 Võro Oppajidõ Seminäri direktri
  • 1931 Paldiski ütisreaalgümnaasiumi direktri
  • 1931-1940 Eesti Oppajidõ Liido tiidüsline sekretäär
  • 1940-1941 Haridusõ Rahvakomissariaadi metodoloogiaosakunna juhataja
  • 1940-1941 ja 1945-1949 aokirä "Nõukogude kool" toimõndaja
  • 1944-1947 Haridusministeeriümi metoodigaosakunna juhataja
  • 1947-1950 kuulõ inspektri

Ütiskundlinõ tegevüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • 1930. aastagil juhte koolivahtsõndusrühmä, kohe kuulu päält 400 oppaja.
  • 1938-1940 juhte oppajidõ kolmõaastagaidsi tävvendüskursuisi.

Looming[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Avald' kogomigu "Loengit ja kokkovõttit" I-II nink aastagaraamatit "Tiil tüükoolilõ" I-VI. Toimõnd' metoodiliidsi raamatidõ rita "Vahtsit teid algoppusõn", bülletääni "Koolivahtsõndaja" nink "Eesti entsüklopeediä" artiklit luudustiidüse, maatiidüse, põllumajandusõ nink pedagoogiga alalt. Põh'and' luudusopõtusõ metoodiga ja koolifenoloogia nink kuts' üles kooliaido tegemä. Kirot' hariduspoliitiga- ja metoodigaartiklit. 1946. avald' inne sõta kirotõt koolivahtsõnduskirätüüq kogomigun "Valit tüüq", mink iist tedä süüdüstediq kodanlik-natsionalistligun kihotustüün nink sunniti tüült ärq minemä. Timä teossõq olliq 1960. aastagidõ keskpaigani ärq keeledüq.

Teossõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • "Tiil tüükoolilõ" I-VI ("Teel töökoolile"), Võro, 1924--1929
  • "Luudusopõtus algkoolin" I-III ("Loodusõpetus algkoolis"), Võro, 1927-1930
  • "Vahtsit teid algoppusõn" ("Uusi teid algõpetuses"), Talliin, 1931-1936, 13 käsiraamatut üten tüüvihkõ ja juhõndidõga
  • "Koolivahtsõndaja" ("Kooliuuenduslane"), 1933-1940
  • "Esiqtegemine ja individuaalnõ tüüviis" ("Isetegevus ja individuaalne tööviis"), Võro, 1935; 2. trükk 1992, soomõ keelen 1937
  • "Loengit ja kokkovõttit" I-II ("Loenguid ja kokkuvõtteid"), Tarto, 1938-1939
  • "Valit tüüq" ("Valitud tööd"), 1946

Tunnustusõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • 1945 ENSV tiindsä oppaja

Mälehtüse hoitminõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Välislink[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]