Põlva köstrikuul

Põlva köstrikuul oll' Põlva kihlkunna edimäne talorahvakuul, miä tüüt' vaihhidõgaq aastagil 1688-1833 Põlva lähkedsen Mamastõ külän. Kooliao pikkus oll' kolm talvõ nink opati lugõmist ja katõkismust.

Aolugu

Põlva köstrikuul alost' umma tüüd 1688. a. Mamastõn Köstremäel. Üten Urvastõ köstrikooliga oll' tä edimäne talorahvakuul Võromaal.

Kooli edimädseq pidäjäq olliq kolm põlvkunda Salitzit/Salitsit, kiä peiväq kõrraga nii köstri ku kuulmeistri amõtit.

Põh'asõa aigo jäi koolitüü kats'ki. 1730. aastagast om teedäq, et Põlva köstrikoolil oll' kuulmeistri ja koolimaja. 1731. a. ollõv Põlva kihlkunna kuulmeistri tagandõt liidõrlikkusõ peräst. 1735/36 oppõ Põlva köstrikoolin 19 last, 1775/76 umbõs 30 last.

18. aastagasaa keskpaigan oll' kuulmeistris Matsoni Jürgen, kinka tüüd jakas' poig Jürgensohni Johann. 1766. a. sai köstrikuul vahtsõ maja.

19. aastagasaa alostusõn (1832. aastaganiq) oll' kuulmeistris Mattissoni Johann. 1833. a. kõrraldõdiq kooli tüü ümbre nink tuust sai Põlva poissõ kihlkunnakuul.

Kuulmeistriq

• Salitziq/Salitsiq
• Matsoni Jürgen
• Jürgensohni Johann
• Mattissoni Johann

Kaeq viil

• Võromaa kooliq
• Põlva kihlkunnakuul

Kirändüs

• Hirvlaanõ Milvi, "Põlva Ühisgümnaasium ajast aega", 2005.