Vahtra Jaan

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search
Vahtra Jaan

Jaan Vahtra

Jaan Vahtra.jpg
Sündünüq23. lehekuu pääväl 1882
Kaarukülä, Põlva kihlkund
Koolnuq27. vahtsõaastakuu päiv 1947
Võro
MatmispaikPõlva kalmuaid
Ammõtkunstnik ja kirämiis


Vahtra Jaan (Jaan Vahtra, 1882-1947) oll' kunstnik, kirämiis, lehemiis ja kunstioppaja. Pall'oq timä pildiq ja jutuq näütäseq Võromaa külli, külärahvast ja Võromaa luudusõ illo.

Elokäük[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Jaani esä oll' vaenõ käsitüüline ja talorentnik. Pereh pidi mito kõrda elopaika vaihtama. Jaan: "Miiqkaq kõnõldiq niguq santõgaq, kinkal olõ-iq ülepää õigust elläq". Jaan sündü 23. lehekuu pääväl 1882 Moostõ valla Kaarukülä Kitsõ talon, madalan olõkatussõgaq rihetarõn. Ku poiss oll' katsa-aastaganõ, koliti Koiola valda Holvandi küllä Kivijärve viirde. Sääl hoit' Jaan kolm suvvõ lehmi, lambit ja tsiko. Mõnõ ao peräst eleti Kiisa järve veeren Oro talon. 1893. aastagal, ku Jaan oll' 11 aastakka vana, naas' tä käümä Vanakülä vallakoolin, a suvõl käve iks kar'an. Edesi vei koolitii 1896. aastagal Räpinä kihlkunnakuuli.

Vahtra Jaani edimäidsis tüükotussis olliq vallakirotaja abi kotus Räpinäl ja Miiksen (1900-1901) nink oppaja kotuss Parapalon (1901-1902) ja Mõtstõn (1902-1909). Aastil 1909-1911 oll' tä aokiräniku kotus Viljandin "Viljandi Teataja" toimõndusõn.

Tä om tunnistanuq, et tsehkendämise ja maal'misõ himo kihot' tedä kõik aig takast. Viljandin näkk' toonaq joba 29-aastakka vana tulõvanõ kunstnik Purvītisõ Vilhelmsi maastigumaalõ vällänäütüst "mink mõjo oll' nii rabav, et otsusti minnäq opma joonistust ja maalikunsti". Nii sõit'ki tä 1911. a. sügüse Riiga nink oppõ 1912–1913 Riia liina kunstikoolin Purvītisõ man. Samal aol tekk' tä töid aolehtile joonist' karikatuurõ Läti nal'alehele.

1913–1916 oppõ tä edesi Peterburi Kunstõ Edendämise Seldsi Kunstikoolin. Tuu kooli lõpõt' tä joonistusõ ja maali erialal. Peterburin oppõn võtt' tä himoga ossa säälside eestläisi seltskundligust elost. 1915-1917 oll' "Peterburi Teataja" toimõndusõn. 1914–1915 avit' tä toimõndaq käsikirälist kunstiaokirjä "Ronk", 1915–1916 kuulu tä kunsti-, muusiga- ja kirändüshuviliidsi üliopilaisi seltsi "Ritsikate ring", kon olliq viil näütüses kiräniguq Semperi Johannes ja Asti Karl. 1917. aastagast oll' tä Peterburi Jaani kerigu eesti kooli tsehkendämisoppaja. 1916–1917 tävvend' tä hinnäst Peterburi Kunstiakateemiän profesridõ Kardovski, Petrov-Vodkini ja Šuhhajevi käe all.

Ku Vahtra Jaan võeti sõaväkke jäi täl opminõ poolõlõ. Täl läts' kõrda hoita kõrvalõ sõaliini pääle saatmisõst. Oktoobrirevoluts'ooni aigo oll' Jaan Peterburin ja võtt' revoluts'ooniliidsist sündmüisist ossa.

1918. aastagal kutsuti Vahtra Jaan Võrolõ tsehkendämisoppajas. Kunstiakateemiä jäi lõpõtamaldaq nink Jaan tull' piimäkuun Peterburist Eestihe ärq. Tä oll' mitmõn koolin Võrol ja Tarton (muuhulgan "Pallasõn") tsehkendämisoppaja. "Pallasõn" opas' tä joonistamist, plakatijoonistamist, joonistusmetoodikat ja ornamentikat.

1923. aastagal sai Vahtra Jaanist toonadsõ Eesti kõgõ avangardsõmba kunstirühmitüse Eesti Kunstnikkudõ Rühmä asotajaliigõq. Tuud rühmä mõot' kõgõ inämb prantsusõ kubism ja konstruktivism. Nä tõiq maalikunsti geomeetriliidsile kujundidõlõ üles ehitet komposits'ooni, miä and' kunstiloomingulõ seenitsest ratsionaalsõmba alossõ. Rühm kõrrald' pall'o vällänäütüisi nii Eesti vähämbin liinon ku ka Tarton ja Talliinan.

1935. aastal jäi kunstnik pensionilõ nink oll' 1935–1940 kirästüse "Noor-Eesti" kunstilinõ konsultant. Samal aol tegel' tä ka raamatidõ kirotamisõ ja illustriirmisega. Tõsõ ilmasõa aigu elli tä Tarton ja Võromaal. Tä oll' Võro lehe "Tüürahva Elo" luuja 1944. aastagal ja päätoimõndaja 1945. aastaga urbõkuuni.

Vahtra Jaan kuuli 27. vahtsõaastakuu pääväl 1947 Võrol. Tä om matõt Põlva kalmuaida.

Haridus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • 1893-1896 Vanakülä vallakuul
  • 1896-1899 Räpinä kihlkunnakuul
  • 1911 sai kunstialadsõq algtiidmiseq Lepiku R. tsehkendämiskursuisil Viljandin
  • 1912-1913 Riia Liina Kunstikuul (oppaja Purvītisõ Vilhelms)
  • 1913-1916 Petrogradi Kunstõ Edendämise Seldsi kunstikuul (oppajaq Suhhajevi V. ja Petrov-Vodkini K.), lõpõt' maali, tsehkendämise ja kunstioppamisõ alal
  • 1916-1918 Petrogradi Kunstiakadeemiä, jäi lõpõtamaldaq

Hindä tävvendämine[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tüükotussõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • 1900-1901 vallakirotaja Räpinä ja Miikse vallan
  • 1901-1902 oppaja Parapalo küläkoolin
  • 1902-1909 oppaja Peri valla Mõtstõ koolin
  • 1909-1911 oll' "Viljandi Teataja" toimõndusõn aokiränik
  • 1915-1917 tüüt' Petrogradin aolehe "Pääliina teedäqandja" toimõndusõn
  • 1918 tüüt' aolehe "Eesti Päevaleht Peterburis" toimõndusõn
  • 1917-1918 tsehkendämisoppaja Peterburi Jaani kerko eesti koolin
  • 1918-1921 tsehkendämisoppaja Võro Eesti Haridusseldsi Tütärlatsigümnaasiumin
  • 1921-1924 tsehkendämisoppaja Võro Oppajidõ Seminärin
  • 1924-1925 tsehkendämisoppaja Tarto kommertsgümnaasiumin
  • 1924-1926 tsehkendämisoppaja Tarto tütärlatsi gümnaasium
  • 1926-1933, 1935 kunstikooli "Pallas" oppõjoud
  • 1935-1940 "Nuur-Eesti Kirästüse" kunstilinõ nõvvoandja
  • 1940 Võro maakunna keskkultuurimaja direktri
  • 1944-1945 tekk' Võro aolehe "Tüürahva Elo" ja oll' tuu edimäne toimõndaja

Ütiskundlinõ tegevüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Oll' Põlva Rahvaharidusõ Seltsi üts luuja
  • 1913-1918 kuulu Petrogradi Eesti Üliopilaisi Seltsi ja oll' tuu kirätoimõndaja
  • 1914-1915 avit' toimõndadaq käsikirälist kunstiaokirja "Ronk"
  • 1915-1916 kuulu kunsti-, muusiga- ja kirändüshuviliidsi üliopilaisi tsõõri "Ritsikate ring"
  • 1918 Eesti Tüürahva Kommuuni aol tegel' Võrol kunstivaradõ kaitsmisõ ja hoitmisõgaq
  • 1923 oll' osalinõ Eesti Kunstnikkudõ Rühmä luumisõn, kuulu sinnäq 1925. aastaganiq
  • 1926. aastagast oll' kunstiühingu "Pallas" liigõq
  • S'aksa okupats'ooni aigu kuulu Tarto kunstnigõ antifašistlikku tsõõri
  • 1945. aastagast oll' Kunstnikõ Liido liigõq

Looming[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kunst[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Varajadsõn loomingun lei Vahtra Jaan Purvītisõ mõotusõl postimpressionistlikkõ maalõ (nt. "Räpinä veski", 1913). Kokkoputminõ Petrogradi kubofuturismigaq (1915, vällänäütüsel "Tramm V") muut' natüürmordõn ja maastigumaalõn käsitlüslaadi sünteesvämbäs ja vormi liigõndõdus. Võro aastagaq 1921-1924 olliq loomingulidsõlt viläkaq. Tuul aol valmis saanuq puulõikõq (mapp "Blanc et Noir", 1921, lõiganuq Palgi J.) ommaq jovvulidsõ deformats'ooni ja närvilidse rütmigaq. Peräst tuud muutuvaq kujondiq kubistlikumbas (puulõikidõ mapp "Konstruktiivseq rütmiq", 1924; maaliq "Poiss ja kitarr" ni "Daam ja laud", 1925).

1920. aastagidõ keskel naas' Jaan tegemä raamadugraafikat. Tä lei päämidselt kaasõkujonduisi, agaq kah illustrats'uunõ. Muuhulgan värskend' tä eesti raamadukunsti Barbarusõ Johannesse luulõtuisi kogo "Geomeetriline inemine" (1924) kubistligõ piltegaq. Vähätside vahõndidõgaq, säälhulgan värmikontrastõgaq (nt. must verevägaq), saavut' tä ekspressiivse üldmõo (Gailiti Augusti "Toomas Nipernaadi" illustrats'ooniq, 1928). Viil tekk' tä pilte Tammsaare Anton Hanseni, Koidula Lydia, Ridala Villemi, Jakobsoni Augusti jt. raamatilõ. Vahtra Jaan väärtust' raamadukujondusõn selge loetava kirä.

1929 alanu perämädse loomaperioodi teossõq ommaq realistliguq (maaliq "Tarto kalaturg" (1933), "Väimälä maastik" (1946)). Maalõ koloriit om mahedamb ja kujotusviis luudusõperälidsemb, raamadupilte vorm om ütsikas'alikumb. 1930. aastagidõ lõpost pääle tekk' pall'o monotüüpijit. 1939 avald' opigu "Joonistamisõpetus".

Vällänäütüseq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • 1914 Peterburin
  • 1917 Eesti Kunstiseldsi vällänäütüs Talliinan
  • 1918-1931 "Pallasõ" vällänäütüseq
  • 1923. aastagast EKKKÜ vällänäütüseq
  • 1924 ja 1925 EKR-i vällänäütüseq
  • 1932 raamadukultuuri- ja trükükunstivällänäütüs Talliinan
  • 1935 "Sada aastakka Eesti puugravüüri" Tarton
  • 1937 "Nuur-Eesti" kirästüse raamaduvällänäütüs Tarton
  • 1929 vällänäütüs Talliinan üten Adamson-Ericu, Vardi Aleksanderi ja tõisigaq

Kirändüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kirotama naas' Vahtra Jaan aastasaa vaihtusõ aigu. Edimäne tekst ilmu trükün 1900. Timä luulõtuisi ja lühiproosat ni tõlkit vinne, s'aksa, soomõ jt. keelist ilmu aolehtin.

Raamaduq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • "Setu nali" (Tarto 1905) om setokeeline (?) ja sisaldas rahvalikkõ nal'ajuttõ.
  • "Tõrre talu tagatoas" (Viljandi 1914) om näütemämg, miä ilmu var'onime Anni Paluoja all.
  • "Minu noorusmaalt" I-III (Tarto 1934,1935,1936) om humoorikas mälehtüisiraamat, kon om juttu autori elokäügist aastaganiq 1918 ni kon om mitmõsugumast kultuuriluulist matõrjaali.
  • "Laane kurus" (Tarto 1935) om seikluslik jahilugu.
  • "Ohvrikivi" (Tarto 1937) om rahvaperimüse kogo.
  • "Kuldne laev" (Tarto 1938) ja "Metsajärv" (Tarto 1940) ommaq noorõlõsuulõ kirotõt memuaarilidseq jutukogoq.
  • "Taevaskoja ja Valgemetsa" (Tarto 1940) om Ivaski Albertigaq katõpääle kirotõt kodoluulinõ raamat.
  • "Õngitsemas" (Talliin 1946).
  • "Draama Liivimaal" (Tarto 1937) om eesti kiilde pant Verne'i Julesi romaan.

Vahtra Jaan ilokirändüsen[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Pilt näütemängost "Kuldnõ laiv" (Tilsi mõisa park, 26. põimukuu päiv 2007). Vahtra Jaani mäng Määri Andres.

Jaani 125. sünnüaastapääväs kirot' Villa Sirje näütemängo "Kuldnõ laiv" ("Kuldne laev"), midä Põlva Liina Harrastustiatri mänge 2007. aastaga suvõl Intsikurmun ja Tilsi mõisa pargin. Näütemäng näütäs Jaani nuurusaigu Põlva kihlkunnan.

Mõttit[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Taivaskua ligidäl oll’ Eesti aigo üts puhvõt, midä kutsuti Villa Hortensia. Sääl miildü Ivaski Albertilõ, Vahtra Jaanilõ, Tuulingu Ennulõ ja Ploomi Elmolõ kokko saia. "Pääideoloogilõ" Vahtra Jaanilõ miildü üteldäq: viinavõtminõ ei kõlbaq mitte koskilõ, a väärt om mol’otaminõ taa ümbre!

Välislink[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Vahtra Jaan Eesti biograafilidsõn andmõbaasin ISIK.