Mine sisu juurde

Inarisaami kiil

Läteq: Wikipedia
(Ümbre saadõt artiklist Inarinsaami kiil)
Lehekülg E. W. Borgi kirotõdust 1859. aastagal ilmunust inarisaamikeelitsest aabitsast.

Inarisaami kiil (Inarisaami keelen anarâškielâ) om uurali kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs ligi 400 inemist Soomõn Inari järve ümbre.

Inarisaami kiilt opatas keelepesän, latsiaian ja algkoolin.

Inarisaami keelen ilmus aoleht Anarâš ja aokiri Kierâš.

Inarisaami tähistü

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
А а (Â â) B b C c Č č D d Đ đ E e
F f G g H h I i J j K k L l M m
N n O o P p R r S s Š š T t U u
V v Y y Z z Ž ž Ä ä (Á á)



Uurali keeleq

Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi

Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami

Mordva: ersä, mokša

Mari: niidümari, mäemari

Permi: permikomi, komi, urdmurdi

Ugri: handi, mansi, ungari

Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi