Mine sisu juurde

Ersä kiil

Läteq: Wikipedia
Ersä kiil (эрзянь кель)
Kõnõldas Mordvamaal, Tšuvašimaal, Tatarimaal, Baškiirimaal, Nizni Novgorodi, Uljanovski, Pensä, Samara, Orenburgi, Saratovi oblastin
Kõnõlõjit 517 575 (Vinnemaal 440 tuh.)
Ammõtlinõ kiil Mordvamaal
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund uurali
Keelerühmäq soomõ-ugri
volgasoomõ
mordva
Keelekoodiq
ISO 639-1 -
ISO 639-2 myv
ISO 639-3 myv
1821. aastagal Peterburin vällä antuq evangeeliumiq ersä keelen.
Silt ersä keelen: "Tereq, mu armas külä!"

Ersä kiil om soomõ-ugri kiilkunna volgasoomõ rühmä kiil, midä kõnõlõs 517 575 inemist inämbält jaolt Mordvamaal, a ka Tšuvašimaal, Tatarimaal, Baškiirimaal jm Vinnemaal, veidemb tõisin riigen.

Ersä kiilt om varahamba nimmatu kaq ersämordva keeles, selle et ersä kiilt ni timä kõgõ lähkümbät sugulaskiilt mokša kiilt om arvatu kokko ütes mordva keelest. A noq arvatas inämbäste ersä ni mokša kiil eräle keelis.

Päält saami keeli ommaq ersä ni mokša kiil' õdagumeresoomõ keelile kõgõ lähkümbäq sugulaskeeleq. Taa tähendäs, et ersä kiil om küländ pall'o ka võro keele muudu ja om võro keele mõistjalõ lihtsa oppiq.

Ersä kiilt kirotadas vinne tähtiga. Ersä tähistün olõq-õiq üttegi säänest tähte, midä vinne kiil ei pruugiq.

А а Б б В в Г г Д д Е е Ё ё Ж ж З з И и Й й К к Л л М м Н н О о
П п Р р С с Т т У у Ф ф Х х Ц ц Ч ч Ш ш Щ щ Ъ ъ Ы ы Ь ь Э э Ю ю Я я


Uurali keeleq

Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi

Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami

Mordva: ersä, mokša

Mari: niidümari, mäemari

Permi: permikomi, komi, urdmurdi

Ugri: handi, mansi, ungari

Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi