Mine sisu juurde

Ingerikar'ala kiil

Läteq: Wikipedia
Ingerikar'ala kiil
Kõnõldas Päämidselt Vinnemaal Leningradi oblastin.
Kõnõlõjit 123
Ammõtlinõ kiil -
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund uurali
Keelerühmäq soomõ-ugri
õdagumeresoomõ
Keelekoodiq
ISO 639-1 -
ISO 639-2 fiu
ISO 639-3 izh

Ingerikar'ala kiil (vai isuri kiil, ingerikar'ala keelen ižor(k)an keeli/kiili, maakeeli) om soomõ-ugri kiili hulka kuuluv õdagumeresoomõ kiil. Ingerikar'ala kiil om lähkü kar'ala keelele, taad kõnlõsõq (päämidselt õigõusko) Ingerimaa isuriq. Ingerikar'ala kiilt kõnõl' 2010. aastaga perrä 123 inemist, inämbüs noist vanõmban iän.[1] Esiq kutsvaq hinnäst inkeroin, ižora, karjalain ja üldiselidselt maaväci.

Üts tähtsämbit isuri keele uurjit om olnu eesti keeletiidläne Laanesti Arvo.

A a Ä ä B b V v G g D d E e Ƶ ƶ
Z z I i J j K k L l M m N n O o
Ö ö P p R r S s T t U u F f H h
C c Ç ç Ş ş Ь ь
Isuri kiil (ižoran keel(i), maakeel(i))
Kõnõldas Ingerimaal
Kõnõlõjit 123
Ammõtlinõ kiil -
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund uurali
Keelerühmäq soomõ-ugri
õdagumeresoomõ
Keelekoodiq
ISO 639-1 -
ISO 639-2 fiu
ISO 639-3 izh

Kirändüst isuri keele kotsilõ

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
  • Laanest, Arvo: Isuri murdetekste. Tallinn 1966
  • Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse. Tallinn 1975
  • Laanest, Arvo: Isuri keele ajalooline foneetika ja morfoloogia. Tallinn 1986
  • Laanest, Arvo: Isuri keele Hevaha murde sõnastik. Tallinn 1997


Uurali keeleq

Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi

Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami

Mordva: ersä, moksa

Mari: niidümari, mäemari

Permi: permikomi, komi, urdmurdi

Ugri: handi, mansi, ungari

Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi