Ingerikar'ala kiil
| Ingerikar'ala kiil | |
| Kõnõldas | Päämidselt Vinnemaal Leningradi oblastin. |
| Kõnõlõjit | 123 |
| Ammõtlinõ kiil | - |
| Keeletiidüsline rühmitüs | |
| Kiilkund | uurali |
| Keelerühmäq | soomõ-ugri õdagumeresoomõ |
| Keelekoodiq | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | fiu |
| ISO 639-3 | izh |
Ingerikar'ala kiil (vai isuri kiil, ingerikar'ala keelen ižor(k)an keeli/kiili, maakeeli) om soomõ-ugri kiili hulka kuuluv õdagumeresoomõ kiil. Ingerikar'ala kiil om lähkü kar'ala keelele, taad kõnlõsõq (päämidselt õigõusko) Ingerimaa isuriq. Ingerikar'ala kiilt kõnõl' 2010. aastaga perrä 123 inemist, inämbüs noist vanõmban iän.[1] Esiq kutsvaq hinnäst inkeroin, ižora, karjalain ja üldiselidselt maaväci.
Üts tähtsämbit isuri keele uurjit om olnu eesti keeletiidläne Laanesti Arvo.
Tähistü
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]| A a | Ä ä | B b | V v | G g | D d | E e | Ƶ ƶ |
| Z z | I i | J j | K k | L l | M m | N n | O o |
| Ö ö | P p | R r | S s | T t | U u | F f | H h |
| C c | Ç ç | Ş ş | Ь ь |
| Isuri kiil (ižoran keel(i), maakeel(i)) | |
| Kõnõldas | Ingerimaal |
| Kõnõlõjit | 123 |
| Ammõtlinõ kiil | - |
| Keeletiidüsline rühmitüs | |
| Kiilkund | uurali |
| Keelerühmäq | soomõ-ugri õdagumeresoomõ |
| Keelekoodiq | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | fiu |
| ISO 639-3 | izh |
Kirändüst isuri keele kotsilõ
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Laanest, Arvo: Isuri murdetekste. Tallinn 1966
- Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse. Tallinn 1975
- Laanest, Arvo: Isuri keele ajalooline foneetika ja morfoloogia. Tallinn 1986
- Laanest, Arvo: Isuri keele Hevaha murde sõnastik. Tallinn 1997
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]| Uurali keeleq |
|---|
|
Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi |
|
Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami |
|
Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi |