Uumajasaami kiil
| Uumajasaami kiil (ubmejesámiengiälla) | |
| Kõnõldas | Roodsin, Norran |
| Kõnõlõjit | 10 |
| Ammõtlinõ kiil | Norran, Roodsin |
| Keeletiidüsline rühmitüs | |
| Kiilkund | uurali |
| Keelerühmäq | soomõ-ugri saami |
| Keelekoodiq | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | - |
| ISO 639-3 | sju |
Uumajasaami kiil om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs 10 inemise ümbre Norran ja Roodsin.
Uumajasaami keelel olõ-õi ammõtlikku kiräkiilt, kuiki taa oll' edimäne saami kiil, midä naati laembalt kirotamisõs pruukma. Vahtsõnõ Testament ilmu uumajasaami keelen 1755 ni edimäne saamikeeline Piibli oll' uumajasaamikeeline (1811).
| Uurali keeleq |
|---|
|
Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi |
|
Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami |
|
Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi |