Mordva keeleq
Mordva keeleq (vinne keelen мордовские языки, ammõtlinõ termin vinne keelen ersä ja moksa keelepaarilõ) om uurali kiili allrühm, miä sais kuun lähkeisist ersä ja moksa keelest, midä kõnõldas Vinnemaal Mordva Vabariigin. Innemb om arvat, et nuuq keeleq ommaq lihtsähe üts "morda kiil".
2010. aastaga rahva kokkolugõmisõ perrä mõistsõq mordva kiili Vinnemaal 431 692 inemist.[1] Mordva Vabariigi elänikkest mõistsõq mordva kiili 196 160 inemist (23,6% elänikkest).[2]
Fonoloogia, sõnavara ja grammadiga vaihidõ peräst mõista-ai ersäq moksa kiilt ja vastapiten, tuuperäst nä pruukvaq umavaihõlidsõs läbikäümises vinne kiilt. Läbikäümist sekäs ka uskminõ, et selle et nä kõnõlõsõq esiqsugumaidsi kiili, sõs olõ-õi mõlõmbapoolinõ arvosaaminõ võimalik, ku kumbkiq umma kiilt kõnõlõs.
Mõlõmbal mordva keelel om uma kiräkiil. Ersä kiräkiil tetti 1922. aastagal ja moksa uma 1923. aastagal.
Fonoloogilisõq vaihõq kiili vaihõl ommaq näütüses:
- Moksa kiil tege vaiht vabahelel /ɛ/ ja /e/, a ersä keelen tähüstäs noid mõlõmbit /e/.
- Rasõhusõldaq silbin om ersä keelen vabahelükokkokõla nigu mitmõn tõõsõn uurali keelen ja pruugitas sõna edeotsan /e/ hellü ja peräotsan /o/ hellü. Moksaq pruukvaq noin kotussin švaad (e ja ö vaihõlinõ helü).
- Sõnna edeotsan klapp' ersä postalveolaar /tʃ/ moksa sibilandiga /ʃ/.
- Moksa keelen muutusõq /r, rʲ, l, lʲ/ ja puulvabahelü /j/ helüldäq peethelü kõrval [r̥ r̥ʲ l̥ l̥ʲ ȷ̊] ka helüldäs.
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ Владение языками населением Российской Федерации (PDF) Originaali (PDF) arhiivimanotus saisoga 10.12.2019. Pruugit 05.01.2013.
- ↑ Владение языками населением наиболее многочисленных национальностей по субъектам Российской Федерации (PDF) Originaali (PDF) arhiivimanotus saisoga 09.05.2020. Pruugit 05.01.2013.
- Artikli "Mordva keeled" Eesti Vikipeediän ja artikli "Mordvinic languages" Inglüse Vikipeediän.