Niidümari kiil
| niidümari kiil | |
| Kõnõldas | Marimaal, Vinnemaal |
| Kõnõlõjit | 460 000 |
| Ammõtlinõ kiil | Marimaal |
| Keeletiidüsline rühmitüs | |
| Kiilkund | uurali keeleq soomõ-ugri keeleq soomõ-permi keeleq soomõ-volga keeleq mari kiil niidümari kiil |
| Keelerühmäq | soomõ-ugri volga |
| Keelekoodiq | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | - |
| ISO 639-3 | mhr |
Niidümari kiil (олык марий, олык марий йылме) om soomõ-ugri kiil, midä kõnõldas põhilidsõlt Marimaal, a ku muial Vinnemaal. Tuud kõnõlõs nii 460 000 inemist.[1] Niidümari kiräkeelen pruugitas niidümari kirillitsat.
Niidümari keelel om neli murrõt: Morki-Sernuri, Joškar-Ola, Volžski, ja Hummogumari murrõq.[2][3]
Vabahelle om niidümari keelen katõsa: /i/, /ü/, /e/, /ö/, /u/, /o/, /a/ ja /ə/; peethelle ütesätõist: /b/, /d/, /g/, /p/, /t/, /k/, /z/, /ž/, /s/, /š/, /č/, /m/, /n/, /ŋ/, /nʲ/, /l/, /lʲ/, /r/ ja /j/.[4] Niidümari keelen om SOV-sõnajärg ja 9 käänüst.[5]
Tähistü[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Niidümari tähistün om lisas vinne tähile viil Ҥ, Ӧ ja Ӱ.[5]
| А а | Б б | В в | Г г | Д д | Е е | Ё ё | Ж ж |
| З з | И и | Й й | К к | Л л | М м | Н н | Ҥ ҥ |
| О о | Ӧ ӧ | П п | Р р | С с | Т т | У у | Ӱ ӱ |
| Ф ф | Х х | Ц ц | Ч ч | Ш ш | Щ щ | Ъ ъ | Ы ы |
| Ь ь | Э э | Ю ю | Я я |
Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- ↑ Lewis, M. P. (toim). (2009). Ethnologue: Languages of the World, 16. välläannõq. SIL International.
- ↑ Kljutševa, M. (2024). Именная морфология в памятнике марийской письменности «Начатки христианского учения...» (1839/1841): категории числа и принадлежности. Linguistica Uralica, 60(1), 1-27. doi:10.3176/lu.2024.1.01
- ↑ Nikolajev, D. (2019). Eastern Mari sound inventory (EA). S. Moran ja D. McCloy (toim), PHOIBLE 2.0. Jena: Max Planck Institute for the Science of Human History.
- ↑ Lehiste, I., Teras, P., Help, T., Lippus, P., Meister, E., Pajusalu, K. ja Viitso, T.-R. (2005). Meadow Mari Prosody. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
- ↑ 5,0 5,1 Saarinen, S. (2022). Mari. M. Bakró-Nagy, J. Laakso, ja E. Skribnik (toim), The Oxford Guide to the Uralic Languages. Oxford: Oxford University Press.