Luulõsaami kiil
(Ümbre saadõt artiklist Luulajasaami kiil)
| Luulõsaami kiil (julevusámegiella) | |
| Kõnõldas | Norran, Roodsin |
| Kõnõlõjit | 2000 |
| Ammõtlinõ kiil | Norran |
| Keeletiidüsline rühmitüs | |
| Kiilkund | uurali |
| Keelerühmäq | soomõ-ugri saami |
| Keelekoodiq | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | smj |
| ISO 639-3 | smj |
Luulõsaami kiil (ehk luulajasaami kiil) om soomõ-ugri kiilkunna saami rühmä kiil, midä kõnõlõs 2000 inemise ümbre Norran ja Roodsin. Luulõsaami kiil om kõnõlõjidõ arvo poolõst tõõnõ saami kiil põh'asaami keele perän.
Luulõsaami keelel om uma kiräkiil, midä kirotõdas ladina kirän. Keelel om ammõtlinõ staatus Norra Tysfjordi vallan.
Välälingiq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
| Uurali keeleq |
|---|
|
Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi |
|
Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami |
|
Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi |